inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem. Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid ka külad. Aastal 900 AD on Eesti rahvaarvuks oletatud 95 000 inimest. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad
puudub oma arvamus tihtipeale puudub oma arvamus, see tõttu - seetõttu, kriisi olukordadest - kriisiolukordadest, idee lausetele - ideelausetele, lisa pinged - lisapinged, lisa kohustus - lisakohustus, üheltpoolt ühelt poolt, teiseltpoolt teiselt poolt, ekool e-kool, need samad inimesed needsamad inimesed, on vähemtähtsad on vähem tähtsad, kergema vastupanuteed - kergema vastupanu teed, keelte oskus - keelteoskus, maailma eripaikade inimesi maailma eri paikade inimesi, väike riigid - väikeriigid, energia puudus - energiapuudus, Eesti- ja venemaa piirilepe Eesti ja Venemaa piirilepe, lahendatakse toidu, vee ja energia probleemid lahendatakse toidu-, vee- ja energiaprobleemid, säilib toidu, vee ja energia vajadus säilib toidu-, vee- ja energiavajadus, majandus teadlane - majandusteadlane, alla neljakümneaasta vana alla neljakümne aasta vana, selletõttu selle
eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi stereotüüpselt. Meheportree kõrvale ilmub sel perioodil ka individuaalne naisakt, mille tähelend jääb aga impeeriumi aega. Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Hilisevabariigiaegne kunstielu oli nimelt vägagi mitmekesine, sest hiigelriigi eripaikade traditsioonide segunesid. Siililegi selge, et kõige tugevamad mõjutused tulid hellenistlikust Kreekast Tõid ju roomlased sõjaretkilt saagina kunstiteoseid kaasa, õppides neid imetlema ja austama. Kreeka kunsti kogumisest sai omaette hobi ülikute seas. Nende nõudmisel hakati tegema ka kreeka skulptuuridest koopiaid, just tänu neile koopiatele, mis säilinud on, olemegi saanud nii palju teavet ja näitematerjali hellenistliku kreeka skulptuuri kohta
Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi stereotüüpselt. Meheportree kõrvale ilmub sel perioodil ka individuaalne naisakt, mille tähelend jääb aga impeeriumi aega. Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Hilisevabariigiaegne kunstielu oli nimelt vägagi mitmekesine, sest hiigelriigi eripaikade Page 9 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM traditsioonide segunesid. Siililegi selge, et kõige tugevamad mõjutused tulid hellenistlikust Kreekast Tõid ju roomlased sõjaretkilt saagina kunstiteoseid kaasa, õppides neid imetlema ja austama. Kreeka kunsti kogumisest sai omaette hobi ülikute seas. Nende nõudmisel hakati tegema ka kreeka skulptuuridest koopiaid, just tänu neile
ka kilbi siseküljel. Osa Lätist saadud kilpe olid ka mandlikujulised. Eestlaste rõngasrüüdest ja kiivritest pole peaaegu jälgi säilinud. Tõenäoliselt polnud need eriti laialt levinud, kuid kindlasti mitte ka päris tundmata. 11.sajandi relvaleid Viltinast Asustus Muinasajal võis Eestis elada 120 000-180 000 inimest. Täpset elanike arvu pole aga teada. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates
· Orienteeritus, peab analüüsima ja arvesse võtma pikaajalisi muutusi: majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja keskkonna trende, muutusi ja arenguid · Integratsioon EU, raudteeühendus, head maanteed ,piiriületamise kiirus jne. NB! Aruteluks Eesti ja Euroopaga ühendusteed? · Rohevõrgustik, rohealade terviklikkus · Detsentraliseerimine ,infotehnoloogia mõju. Tööstuspargid jne. · Haridus-haritus koolivõrk ja teed jne. · Tööhõive mitmekesistamine, eripaikade konkurentsivõime tõstmine Spetsiifilisi probleeme · Ülerahvastatud alad · Äärealad, nõrk side tööstus ja majanduskeskustega · Inimeste siirdumine maalt linna, infrastruktuur · Teedevõrk, mahajäävad piirkonnad · Inimeste sotsiaal-kultuuriline areng · Surve keskkonnale, keskkonna reostumine · Tallinn ebaproportsionaalselt suur, mererannikul, · Transiittransport läbi linna · Euroopa kontekstis väikelinn, vahendite puudus · Linna laialivalgumine
annaabi.ee 
