Paberi kasutusalad. Paberi rakendused võivad varieeruda kirjutusmaterjalidest ja kommipaberitest kuni tugevate pakkematerjalide või disainelementideni. Peamised kasutusalad on siiski ajalehtede, ajakirjade ja raamatute trükimaterjali, majapidamispaberite, vihikulehtede, ümbrikute, postkaartide ja muu sellisena (katmata ja kaetud paberid). Katmata paberid on enamasti 100% tselluloosist valmistatud, eripaberite puhul kasutatakse ka lisaaineid. Loetavuse poolest on katmata paberid parimaks valikuks, kuid fotodes võimaldavad edasi anda vaid üsna väikese osa nende algsest värviküllasusest. Katmata pabereid kasutatakse ajalehtede, raamatute, kasutusjuhendite, blankettide, jms trükkimisel. Kaetud paberid jagatakse selle järgi, mitu korda pabereid on kaetud. Kergelt kaetud pabereid on kaetud 1 kord ja neid kasutatakse odavamate ajakirjade ja reklaamtrükiste trükkimisel.
jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudeleid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m2. See sõltub ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Paberi suhtes on kõige vähenõudlikumad nõelmaatriksprinterid, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks. Enamik nõelmaatriksprintereid on lisaks hõõrdeveokile varustatud ka vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtsapaberi kasutamiseks.Vedavat traktorit on vaja paksude plankide söötmiseks printeri põhjast. MÄLUMAHT
rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60- 90 g/m2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama. Harilikult on nõelprinterid siiski lisaks hõõrdveokile varustatud vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks printeri põhjast. Sellised seadmed on tavaliselt varustatud ka parkimisfunktsiooniga, mis võimaldab vajaduse
kuivatussilindrite kuumale pinnale kasutatakse nn kuivatusvilte. Tehakse vahet ülemiste viltide silindrite ülemise rea jaoks- ja alumiste viltide vahel- alumise rea jaoks. Vilt hõlmab kuivatussilindreid umbes poole ringi ulatuses, liigub koos nende grupi viimase silindrini ja tuleb tagasi esimese silindri juurde. Kuivatussulindrite arv grupis, mis on ümber haaratud ühest vildist, on väga mitmesugune: alates ühest kuivatussilindrist masinatel, mis valmistavad eripaberite sorte, kuni 20 ja enam silindrini kiirekäigulistel ajalehemasina. Kuivatusvildid niiskuvad kokkupuutumisest märja paberiga, samuti ka vildi poorides kondenseeruvatest vee aurudest, mida paberist eemaldatakse. Seepärast tagasiteel grupi esimese silindri juurde kuivatatakse kuivatusvilti vildikuivatussilindril. Kuivatusvildid, samuti kui pressivildid, hoitakse ülal ja suunatakse vildivaltsidega, mille hulgas on vilti pinguldav ja vilti juhtiv valts. Esimesel liiguvad mõlema otsa
ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m 2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama. Harilikult on nõelprinterid siiski lisaks hõõrdveokile varustatud vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks. Sellised seadmed on tavaliselt varustatud ka parkimisfunktsiooniga, mis võimaldab vajaduse korral üheaegselt
annaabi.ee 
