Piinamine on füüsiline vahend haiget tegemiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Probleemkohaks, kas piinamine on ka vaimne valu. Piiriklausel puudub. Kas §28 on vabaduspõhiõigus? Isikuvabadus §20, 21 mõeldakse füüsilist vabadust, võimalust kuskilt ära liikuda. Vabaduse võtmise all mõeldakse inimese aheldamist millegi külge, kinni panemist jms. Ei laiene füüsilistele isikutele. §20 lg2 piiriklausel on väga detailne. Erinormideks §20 lg3, 21 lg2, 36 lg2. Eraelu ja isikusfääri puutumatus §26 alla kuuluvad kõik eraelu valdkonnad: intiim- (isiklikud märkmed), seksuaalse enesemääramise (sugu, partneri valik), informatsioonilise enesemääramise sfäär (isiklikud andmed), õigus oma pildile ja sõnadele. Ei kaitse juriidilisi isikuid, sest neil puudub eraelu. Sisaldab kvalifitseeritud piiriklauslit, kuigi „avalik kord“ teeb temast lihtsa piiriklausli
leppetrahvi kokkuleppimine lubatud on. Leppetrahvis kokkuleppimine lihtsustab kahju hüvitamist. Sellisel juhul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. TLS reguleerib leppetrahvi sõlmimist, mistõttu tuleb selles kokkuleppimisel arvestada TLS-s sätestatuga. Leppetrahvi üldpõhimõtted tulevad, mille suhtes TLS sätted on erinormideks. Leppetrahvi kohaldamisel tuleb tööandjal leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Selle vastu eksimisel kaotab tööandja õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. VÕS alusel võib töötaja nõuda kohtu kaudu leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on leppetrahvi juba tasunud.
kohta, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja selles tulenevate õiguste, kohustuste ning vastutuse kohta. Üldreeglina tuleb tarbijat informeerida kõigist asjaoludest, mis mõjutavad tarbija otsustust lepingu sõlmimiseks või lepinguliste kohustuste täitmist. Teavituskohustuse ulatus sõltub tarbija poolt sõlmitava lepingu tüübist ning seda on täpsustatud vastava lepingutüübi kohta kehtestatud erinormideks. Rohkem informatsiooni tuleb edastada teenuse osutamisel, sest teenused ei ole oma olemuselt nii materiaalsed kui kaubad. Teavitama ei pea tarbijat asjaoludest, mis on üldteada lepingu osapooltega sarnasel positsioonil olevatele isikutele. Lepingueelsetel läbirääkimistel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest, mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui informatsiooni
kokkuleppimine lubatud on. Leppetrahvis kokkuleppimine lihtsustab kahju hüvitamist. Sellisel juhul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. TLS reguleerib leppetrahvi sõlmimist, mistõttu tuleb selles kokkuleppimisel arvestada TLS-s sätestatuga. Leppetrahvi üldpõhimõtted tulevad, mille suhtes TLS sätted on erinormideks. Leppetrahvi kohaldamisel tuleb tööandjal leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Selle vastu eksimisel kaotab tööandja õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. VÕS alusel võib töötaja nõuda kohtu kaudu leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on leppetrahvi juba tasunud.
ragrahvis sätestatud regulatsioon kasutusele eelkõige olukorras, kus töölepingu rikkumine tööle mitteasumisel või ette teatamata lahkumisel on tööandjale eriliselt koormav. 3. Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõen- dama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltu- mata. 4. Leppetrahvi üldpõhimõtted tulevad VÕS §-st 158, mille suhtes TLS § 77, § 22 lõige 2 ja § 26 lõige 1 on erinormideks. TLS piirab seega olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral (TLS § 77), samuti saladuse hoidmise kohustuse (TLS § 22 lõige 2) või konkurentsipiirangu kokkuleppe (TLS § 26 lõige 1) rikkumise puhuks. 5. Leppetrahvi kohaldamisel tuleb tööandjal leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (VÕS § 159 lõige 2)