Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest
1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore. Ärikeskuses on maarendi hinnad kõige kõrgemad. 8) Mis on kohatus ja kuidas seda praeguses linnaplaneerimises kasutatakse: Kohatus on anonüümne füüsiline struktuur ilma kohaspetsiifiliste erinevusteta. Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab suhteliselt homogeenseid ja standardseid maastikke, mis vähendavad kohtade erinevust ja eripära. Mitte-koht kaotab erilise suhte oma asukohaga- suured kaubanduskeskused magistraalide kõrval, bensiinijaamad, lennujaamad, rahvusvahelised poeketid, kiirsööklad kuni elurajoonideni.
tootmisprotsessis jne. Selle teooria järgi on igal kaubal olemas tarbimisväärtus ja vahetusväärtus. Vahetusväärtus esineb kõigepealt kvantitatiivse suhtena, millena tarbimisväärtusi üksteise vastu vahetatakse. Marx kirjutab oma kuulsas näites „ühel Propertiuse köitel ja kaheksal untsil nuusktubakal olla ühesugune vahetusväärtus”, aga nende tarbimisväärtus on sootuks teine. Tarbimisväärtus küll erineb, aga vahetusväärtusena sisaldub neis erinevusteta töö – see on töö, milles töötajate individuaalsus on kustunud. Kaup ei ole Marxi järgi niisiis mitte midagi muud kui materialiseerunud töö, selle kehastus. Töö on vahetusväärtuse loomise ainus allikas. (Härm, 2009) Karl Marxi tööväärtuse teooria on arendatud terviklikuks süsteemis tema teoses „Kapital“, mis ilmus neljas köites. Tööd on vaadeldud kahest aspektist. Töötaja konkreetne
shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon'is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale. Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19. sajandist alates tekkinud nn moodsat budismi, mis on saanud rahvusvaheliseks liikumiseks. Moodne budism sai alguse katsest luua üksainus budismi vorm ilma piirkondlike erinevusteta, budism, mis oleks kõigile budistidele vastuvõetav. Läänes on budism üha populaarsust võitnud ehk seetõttu, et budism on rahulik religioon ja ei käsi inimestel uskuda midagi ilma, et nad ise leiaksid, et see on tõde. Budistlikke õpetusi hakati Euroopa keeltesse tõlkima 20. saj algul, ajapikku tuli munki ja nunnasid Tiibetist ja Jaapanist Euroopasse elama. Nüüdseks on Läänes palju budistlikke keskuseid ning tuhanded inimesed Euroopas ja Ameerikas järgivad Buddha õpetust.
Kõige olulisemaks peavad nii mehed kui naised turvaliste jalgrattateede ja –parkimiskohtade rajamist, samas naiste osakaal (89%) antud küsimuses on oluliselt suurem meeste omast (81%). Järgmisena peetakse oluliseks sportimisvõimaluste laiendamist vabas õhus – ka siin hindavad naised (80%) seda meestest (70%) olulisemaks. Ka sõidukitevabade tsoonide loomise osas hindavad seda naised (72%) meestest tähtsamaks (65%). Ühisel arvamusel ilma erinevusteta ollakse selles, et kõige tähtsam on rajada rohkem parke ning laiendada haljasalasid – seda väidab 91% naistest ning 86% meestest. Vaadates seda, kuivõrd hinnatakse teisi elanikke keskkonnasõbralikeks, ühtivad meeste ja naiste arvamused selles osas – 54% meestest leiab, et niimoodi käituvad vaid mõned üksikud ning sama leiab 55% naistest. Samas enda hindamisel ollakse hoopis heldemad ja nii väidab 85% naistest, et käitub
annaabi.ee 
