Sissejuhatus Heatahtlik suhtumine on siili juba muistsest ajast. Siili esivanemad elasid juba 135 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et inimene on alati siile enda lähedusse tahtnud, et nad rästikuid hävitaksid või niisama toreduse pärast...? Antoine de Saint-Exupry ,, Sa vastutad alati kõige eest, keda sa taltsutanud oled." Eestimaal elab kaks liiki siile: 1. harilik siil (Erinaceus europaeus) 2. lõunasiil (Erinaceus concolor) Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil. Lõunasiil avastati Eestis paarikümne aasta eest (1988). Kuni aastani 1987 käsitleti "lõunasiili" "hariliku siili" (E. europaeus) alamliigina Erinaceus europaeus concolor. Nüüd käsitletakse vorme E. europaeus ja E. concolor ammugi iseseisvate liikidena. Tehistingimustes on saadud kahe siililiigi hübriide, kuid hübriidide
Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. Maksimaalne eluiga kuni 10 aastat. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana Siil Väike-Karihiir Vesimutt Allikad Bio.edu.ee/loomad Google.com Aitäh kuulamast!
100 kg limuseid. Putuktoidulised Tüvepikkus Okkalise nahaga. Poegib 2 korda Tegutseb öösel ja Segatoiduline: Ei ole kaitse all. Talveks ehitab Siil 23...25 cm, saba aastas, jooksuaeg videvikus. Leht- putukad ja nende endale pesa, Erinaceus pikkus ~3 cm. kohe pärast talve- ja segametsad, vastsed, milles magab europaeus Mass 600-1200g. unest ärkamist. metsaservad, vihmaussid, talveund. puisniidud, aiad, konnad,
Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad
kägu (Caculus canorus) kägu (Cuculus) kägulased (Cuculidae) tikutaja, taevasikk (Gallinago nepp (Gallinago) kurvitslased (Charadriiformes) gallinago) kiivitaja (Vanellus vanellus) kiivitaja (Vanellus) Tüllased (Charadriidae) sookurg (Grus grus) kurg (Grus) kurglased (Gruidae) hüüp (Botaurus stellaris) hüüp (Botaurus) haigurlased (Ardeidae) harilik siil (Erinaceus siil (Erinaceus) siillased (Erinaceidae) europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes)
omadust: 1 omadus, mis on hiire ökoloogiaga otseses seoses: kiire poegimine. 1 omadus, mis pole seotud hiire ökoloogiaga: lihtsameelsus. Koduhiir on üks levinuimaid hiir Eestis ja elab tihti inimese läheduses. Ta poegib aastas 5-6 korral ja sellepärast on ka muinasjutust leitud omadus “kiire poegimine” otseses seoses hiire ökoloogiaga. (Kuresoo, Relve & Rohtmets, 2001) Siil (harilik siil ehk Erinaceus europaeus) esines 73 muinasjutust peategelasena 2 korral ja polnud kordagi kõrvaltegelase rollis. Talle omistati peategelase rollis 1 omadus: tarkus. See ei ole seotud kõnealuse looma ökoloogia, vaid inimese iseloomuomadus, mis on omistatud siilile (Mihkla & Tedre, 1980). Orav (Sciurus vulgaris) esines 73 muinasjutust peategelasena kui ka kõrvaltegelasena 1 korral. Talle ei omistatud peategelase rollis ühtegi omadust.
Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD: SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus
annaabi.ee 
