2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12. Juulil vallandas kuningas rahanduse peakontrolöri Neekeri
kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest/ kehtestab tevishoiu ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitminst).Võimalused : õigusaktid,maksu ja hinnapoliitika Miks : monopolide kontrollimine, konkurentsielavdamine,kvaliteet,säästev areng Kuidas: monopoolsete ettevõtete piirangute panemine, erimaksud, ohutusnõuded, tervishoid. Erahüvis- kaup/ teenus, mida vahendatakse turukaudu ja mille pakkumine / tarbimine toimub individuaalselt. Ühishüvis- sotsiaalset väärtust omav kaup /teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ( tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid (raadio, üldharidus, pargid, liiklusmärgid) Monopol- ainuõigus, turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ja 1 pakkuja kontrollib hinda.
Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord-kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism.. Kuna nad on äärmused, siis ei ole kumbki ühiskonnale tervikuna vastuvõetav. Praktikas on nii, et ühiskonna tegelik poliitiline seisund (“pall”) asub kuskil kahe äärmuse vahel. Ühistuliste ühenduste otsesed maksud. Otsesteks maksudeks on osamaks, liikmemaks, sisseastumismaks ja ühekordsed erimaksud. Nii otseste kui ka kaudsete maksude puhul suurendatakse ühistus liikmete majanduslikku osalust. Osamaks on ühistu kõikidele liikmetele kohustuslik ühekordne makse. Liikmemaks on ühistulise ühenduse liikmelisuse tingimusena kehtestatud osalusmaks. Liikmemaksu arvel kaetakse liikmetele osutatavate teenuste tegemiseks vajalikud püsikulud. Selle tagajärjel saab liige endale hääleõiguse.
piiskop- Saare-Lääne piiskopkond(Lihula), Ordu- ¼ S-L piiskopkonnast ja pool Lihula linnusest. Stensby lahing: Eestimaa hertsogkond(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Taani kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide,
- pihtimine - vaiimulike ametisse pühitsemine - viimne võidmine *13. saj hakkasid Eestis välja kujunema linnad käsitöö-ja kaubanduskeskused *linnaõigus õigusnormide kogu, mis reguleeris elu linnas *Eestis oli 9 linna Algul oli Talurahva õiguslik seisund hea. Kirik võis nõuda 1/10 kristlaste tööviljast. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Osaleti maakaitsmisel ja maaisandate sõjakäikudel. Kehtestati erimaksud. Teede, kirikute ja linnuste ehitamise kohustus. Koormised. Talupojad säilitasid isikliku vabaduse. Jüriöö ülestõus 1.Ülestõusu põhjused Võimuvahetuse õhkkond. Valdemar IV Atterdag otsustas Taani valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2.Laiendatud kava ülestõusu käigust *1343.a 23
Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert
Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 HASARTMÄNGUMAKS Hasartmängumaksuga maksustatakse: · osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa · õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat · õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa · loteriiseaduses sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. AKTSIISID Erimaksud, mida võetakse teatavatelt tarbekaupadelt ( näiteks tubakas, alkohoolsed joogid, jne.). Määrad on tavaliselt väljendatud summana kaubaühiku kohta, kuigi mõnikord kasutatakse selle asemel protsendimäära väärtusest. RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto
Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide
ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Talurahva sotsiaalne liigendus: Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud
annaabi.ee 
