· puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t
Laeva kursilpüsivust saab hinnata selle järgi mitu rooli ümberpaigutamist ühelt poolt teisele poole pikitasandit on vaja teha minutis, laeva hoidmiseks otsekursil. Harilikult on see arv 4-6 ümberpaigutust 3-5o ulatuses. 3.6 Ekspluatatsioonilis-tehnilised andmed (ekspluatatsiooniomadused). Laeva ekspluatatsiooniomadused peavad tagama kasutamiseesmärgist tulenevate ülesannete täitmise. Selliste omaduste hulka tuleb lugeda: 1. Dedveit ja puhas kandevõime 2. Lastimahutavus ja erimahutavus 3. Kiirus 4. Kütusekulu, sõidukaugus ja autonoomsus. Reisilaevade jaoks on tähtis reisijatemahutavus, kalapüügilaevadel aga püügivõime, puksiiridel – veojõud. Kõigi laevade jaoks on tähtis laeva, lasti ja reisijaid teenindava laevapere suurus, mis suuresti ripub ära automatiseerimise astmest. 3.6.1 Dedveit, täielik kandevõime, (DW) Eespool vaadeldu põhjal teame, et dedveit on lubatud maksimaalse süviseni
puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See
· puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva
puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See
ja optimaalne trimm Laeva püstuvus, pikitugevus ja trimm sõltuvad lasti koormuse jaotusest piki- ja püstilaeva. Kui on teada lastide kogused, hakatakse neid jaotama trümmide vahel, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Lastide omaduste arvestamine on tähtis nende vigastusteta 54 kohaletoimetamise seisukohalt. Suurt tähelepanu nõuab taaras veetavate vedellastide, lõhnu eraldavate ja tolmavate lastide kokkusobitamine. Lastiveo seisukohalt iseloomustab laeva tema erimahutavus, mis määratakse laeva lastiruumide ja kandevõime suhtena, s.t. W = P Tükklasti veol on lastiplaani koostamine keeruline ülesanne erineva stoovimisteguriga lastide suure arvu ja kõige erinevate omaduste tõttu. Laeva kandejõu ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab vedajal olema võimalus muuta lastitavate kaupade koguseid. Selline võimalus aga praktiliselt puudub, sest kaupade kogused määrab reeglina ostu-müügileping, mille koostamises kaubavedaja ei osale
annaabi.ee 
