32. Soojusmahtuvus soojuse hulk kilodzaulides, mis on vajalik 1kg materjali temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Ei olene puuliigist ega tihedusest, sõltub suurel määral puidu niiskusest. Absoluutselt kuivas puidus 1,35, 100% niiskes 2,77. 33. Temperatuuri juhtivus määrab puidu võimet ühtlustada temperatuuri kuumutamisel või jahutamisel. Seda iseloomustab temperatuuri juhtivus tegur (a), mis on võrdne soojusjuhtivuse teguriga, pöördvõrdeline erimahuga ja puidu tihedusega. Puidu niiskuse sisalduse tõusuga, temperatuuri juhtivus langeb. (õhk juhib veest soojust paremini). Temperatuuri juhtivus kiudude suunas on suurem, kui kiudude ristsuunas. Temperatuuri tõusuga suureneb ka temperatuuri juhtivus. 34. Soojuspaisumine väljendatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri muutmisel 1 C võrra. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 35. Energiasisaldus e
soojuslikul mõjutusel nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s protsessiks. Olenevalt termodünaamilise süsteemi omadustest ja väliskeskkonna parameetritest võib väliskeskkond süsteemi mõjutada väga mitmeti. Vastavalt sellele võib termodünaamilise süsteemi üleminek ühest olekust teise toimuda samuti väga mitmesuguste termodünaamiliste protsesside kaudu. Näiteks, olgu vaja termodünaamiline keha olekust 1 (rõhuga p1 ja erimahuga v1) viia olekusse 2 (rõhuga p2 ja erimahuga v2). Vaatleme kahte võimalust mainitu teostamiseks. Esimesel juhul viime termodünaamilise keha püsivtemperatuuriliselt (isotermselt) rõhuni p2 ning hiljem püsivrõhuliselt (rõhul p2) olekusse 2. Teisel juhul võime termodünaamilise keha viia püsivmahuliselt (isohoorselt) mingisse vahepealsesse olekusse ning sealt edasi adiabaatselt (soojuslikult isoleeritud olukorras) lõppolekusse 2. Termodünaamilisi protsesse, kus termodünaamiline keha protsessi käigus saab tagasi
kJ/kg°C 100%-se niiskuse juures on see väärtus 2,77 kJ/kg°C. Temperatuuri tõusuga erisoojus suureneb. +100 °C kasvab c 25 %. Miinus kraadidel on c väiksem, sest jääl on erisoojus väiksem. Puidu temperatuuri juhtivus. Temperatuuri juhtivus määrab puidu võimet ühtlustada temperatuuri kuumutamisel või jahutamisel. Seda omadust iseloomustab temperatuuri juhtivus tegur a (m2/s), mis on võrdne soojusjuhtivuse teguriga, pöördvõrdeline erimahuga ja puidu tihedusega. Puidu niiskuse sisalduse tõusuga temperatuuri juhtivus langeb, mis on seletatav sellega, et õhu temperatuuri juhtivus on tunduvalt suurem vee temperatuuri juhtivusest. Temperatuuri juhtivus kiudude suunas on tunduvalt suurem, kui kiudude ristsuunas. Temperatuuri tõusuga suureneb ka temperatuuri juhtivus. Soojuspaisumine. Soojuspaisumist väljendatakse paisumisteguriga e koefitsiendiga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri
Pikkümarmaterjalide 0,47...0,75 0,40...0,60 2...14 0,38...6,30 ladu Lühiümarmaterjalide 0,62...0,79 0,30...0,40 2...4 0,37...1,26 ladu Saematerjalide ladu 0,30...0,35 0,25...0,30 4...7,5 0,30...0,78 E Eelnevast järeldub, et lao pindala F = -- m2 , seega võrdub laomaht jagatud e erimahuga ja nimetatakse teda ka veel netopindalaks. Lao üldpindala e. brutopindala saame kui lisada teede ja peatuste ning pöörangute ja seadmete alla minevate alade pindalad (keskmiselt 20...25 %). 19. Laos pealelaadimiseks kasutatavad seadeldised ja masinad. Nendeks töödeks on aegade jooksul kasutatud väga mitmesuguseid viise, seadeldisi ja masinaid. Vanimaks viisiks oli lühimaterjalide käsitsi tõstmine, pikemate korral
Arvestades, et poorsus tähendab sisuliselt pooride mahtu ühikulises pinnase mahus, võib terade mahu ühikmahus väljendada seosega 1/(1+e). Terade ja pooride mahu summa peab olema järelikult üks 1 e 1 n+ = + =1 1+ e 1+ e 1+ e 23 Viimasel ajal on pinnase pooride suhtelist hulka hakatud väljendama nn. erimahuga v (Wood 1990) Vt + Vp s v = 1+ e = = (2.15) Vt d Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline pinnase mahumuutusega ja ühikulise pinnaga pinnasesamba kõrguse muutusega, see tähendab vajumiga. Paljudel juhtudel võimaldab v kasutamine e asemel kirjutada lihtsamalt matemaatilisi avaldusi.
Arvestades, et poorsus tähendab sisuliselt pooride mahtu ühikulises pinnase mahus, võib terade mahu ühikmahus väljendada seosega 1/(1+e). Terade ja pooride mahu summa peab olema järelikult üks 1 e 1 n+ = + =1 1+ e 1+ e 1+ e Viimasel ajal on pinnase pooride suhtelist hulka hakatud väljendama nn. erimahuga v (Wood 1990) Vt + Vp s v = 1+ e = = (2.15) Vt d Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline pinnase mahumuutusega ja ühikulise pinnaga pinnasesamba kõrguse muutusega, see tähendab vajumiga
annaabi.ee 
