ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks
enne kooli ning võimendub kooli eas. Seetõttu on oluline leida lapsele sobiv koht võimalikult vara. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt niipalju, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada tavakeskkonnas ning tavalasteaias. Lisaks tavalasteaiale on võimalik lasteaiaeas lapsel olla erinevates erirühmades. Erinevate lasteaiarühmade võimalused, mida Eestis kasutatakse on toodud tabelis 1. Tabel 1. Eestis kasutatavad lasteaia rühmade liigid (Lapse erilasteaeda vastuvõtmine alused ja kord, 2011) Rühmad Laste erivajadused Tavarühm Puuduvad või ei sega tavarühmas osalemist Sobitusrühm Keha-, kõne-, meele-, intellektipuue, raske somaatiline haigus, psüühika- ja/või autismispektri häire
erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse. Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus ja Teadusministeeriumi alla. Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades. Kõigil erivajadustega lastel on seaduse järgi õigus individuaalsele plaanile. Vallas on ametiasutus, kes peab väljatöötama individuaalse plaani ja sealhulgas ka individuaalse õppekava, mis on mõeldud erivajadustega lapsele. Seda tehakse koostöös lapsevanematega.
valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus
linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. § 3. Erivajadusega lapse erilasteaeda, lasteaia sobitus- ja erirühma vastuvõtmise kord (1) Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi. (2) Erilasteaeda ja lasteaia erirühma võetakse erivajadustega lapsi vastu järgmiselt: 1) kehapuudega laste rühma füüsilise erivajadusega lapsi; 2) tasandusrühma kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi;
(4) Kool tagab õpilasele haridusliku erivajaduse spetsiifikast tuleneva eripedagoogilise õppemetoodika rakendamise. (5) Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravi õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks. (6) Kool korraldab õpilasele vajadusel psühhoteraapiat vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt. § 20. Rakendussätted (1) Haridus- ja teadusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 33 ,,Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine" (RTL 1999, 98, 1195; 2005, 117, 1846) tunnistatakse kehtetuks. (2) Liikumispuuetega õpilaste klassi, kõnepuuetega õpilaste klassi, nägemispuuetega õpilaste klassi, kuulmispuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, põhiharidust
annaabi.ee 
