rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem
vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda. Samas kui Oskar maale pere juurde läks, tundis ta Erikast suurt puudust, isegi ta õde märkas seda. Jahiretkelt tagasi jõudes ei olnud Oskaril kaasas jänest, mille ta oleks pidanud söögilauale tooma. Ta õde mõistis, et Oskari mõtted on hoopis mujal, ta mõtleb kellestki. Oskar seevastu ütleski, et jänesed ja elu jooksevad meist mööda.
teda oma elu üle järele mõtlema. Millised on tema elu õppetunnid? Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.
,,Ma armastasin sakslast"- Anton Hansen Tammsaare Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest. Noormees on vaene eestlane, tütarlaps aga baltisaksa paruness. Sellest tulenevalt käitub Oskar Erikaga üsna diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa
tolle-aegsest haridusest. Andres Kasteorb. ,,Erika" Lugu kolmest tüdrukust, kes elasid suures vaesuses. Erika otsustas sellele lõpu teha, ta võrgutas ühe abielus ärimehe, kes nii-öelda aitas talle jalad alla. Mees ostis talle maja kus kohtuda ja tegi talle pangaarve. Hiljem andis Erika järgmise õe ärimehele üle ja hoidis ise eemale, lõpuks oli kõige noorema kord. Nad täielikult laostasid ärimehe. Peale loo kuulmist Andres enam Erikaga suhelda ei tahtnud, ta ei mõistnud iialgi seda, et miks Erika nii südametult käitus kui ärimees läks talt raha laenama. Ise oli Erika kõik ju temalt saanud ja tõusnud keskklassi ärinaiseks. Enn Jaanipoja lugu tundmatust neiust kes läks paadireisile, mis kestis kuu aega. Mees armus ja tegi naisele abielu ettepaneku. Kahjuks selgus, et naine on juba abielus kaugsõidu-laeva kapteniga. Põhiprobleemiks on naiste ja meeste vahelised suhted.
halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged. Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud ,,Kassuline kögi ja majapiddamise ramat", mida Betti hoidis mälestuseks alles kogu elu.
Muusikakooli lõpetades algas Tubina aktiivne tegevus Tartu ja Tallinna kooridega. 1930.a. sai temast ,,Vanemuise" teatris poole kohaga repetiitor ja orkestri dirigent. Selleks ajaks polnud Tartu enam muusika- ja kultuuripealinn. 1931. a juhatas Tubin esimest korda Estonia teatri orkestrit. Teatri juubelikontserdil kanti ette tema esimene orkestriteos ,,Süit eesti motiividel." 1940.a. sai temast uuenenud Vanemuise peadirigent. Oma teise naise Erikaga tutvus Tubin 1937.a suvel. Abielust sündis poeg Eino, kes on mälestusi isast mitmel moel jäädvustanud 1944. a. emigreerus Eduard Tubin perekonnaga Rootsi, kus ta osales kohaliku elu tegemistes. Ta huvitus poliitikat ja kultuurist. Ta ei pööranud selga Eestile tundes kõige rohkem puudust 4 kontaktidest kodumaale jäänud muusikainimestega. 1945- 1972. a. töötas Tubin Drottningholmi
annaabi.ee 
