9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust
Kogu reisi käigus läbiti ühtekokku 49 723 miili teekond , mis ületab kaks ja veerand korda ekvaatori pikkuse . Avastati koguni 29 saart , arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke , ning karisid , oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud geograafiliste objektide koordinaate . Samuti koguti erinevat infot õhutemperatuurist , baromeetrilisest rõhust , maa magnetvälja elementidest ning teisalt ookeanisügavustest , veetemperatuurist , ookeanivee erikaalust erinevatel sügavustel ja selle läbipaistvusest . Kogu retke jooksul ja eriti lõunapolaarvetes näitaseid meremehed üles hiilgavaid meresõiduoskusi . Bellingshauseni ekspeditsiooni väljapaistvad tulemused vainustasid kogu maailma õpilasi . Bellingshauseni edaspidine elu . Peale ekspeditsiooni kirjutas Bellingshausen raamatu `' Kahekordne uurimisretk Lõuna Jäämerre ja reis ümber maailma luupidel Vostok ja Mirnõi `' , kuid võimude
jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiiniumi sümboliks on Al. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust
Seade, kus gaasi pestakse mereveega. Selle ülesandeks on põlemigaaside jahutamine (300oC-lt ümbritsevale mereveetemperatuurile) ning vääveldioksiidi ja tahkete osakeste eemaldamine. 47. Mis on LNG, kuidas seda saadakse? LNG (Liquefied Natural Gas) ehk veeldatud gaas on maagaas (valdavalt metaan (CH4)), mis on jahutatud kuni veeldumistemperatuurini -162 C°. Veeldumisel LNG-ks väheneb maagaasi ruumala 600 korda, LNG erikaal on ligikaudu 47% vee erikaalust. LNG-d hoitakse suurtes mahutites -162C°juures ning gaasistatakse vastavalt vajadusele seda soojendades. 48. Mis on LPG, kuidas seda saadakse? (Liquefied Petroleum Gas(valdavalt propaan (C3H8) ja butaan (C4H10)), mida erinevalt LNG-st transporditakse rõhu all (propaan veeldub 22 baari juures) ning mille transport sisaldab tänu rõhule lisariske. LPG on õhust raskem, mistõttu lekete korral koguneb see madalatesse kohtadesse ja
kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub see, millise niiskuse sisalduse juures on seened võimelised veel arenema. Mida väiksem on erikaal, seda kõrgemat niiskuse sisaldust puitu lagundavad seened võivad taluda. Erinevad mädaniku tüübid okaspuudel: 1)valgemädanik-areng aeglane; 2) pruunmädanik-areng tormiline. Lehtpuudel: 1)valgemädanik- ühtlaselt kiire areng; 2) pruunmädanik- alates 60% areng aeglustub. Lämmastiku tähtsus puidus.0.03-0.1% Puidu C ja N suhe on
Seda põhjustavad molekulaar-, elektrilised-, magnetilised-, kapillaar- ja mehhaanilised jõud. e. Agregaadid on sekundaarsed osakesed, millede vahel on nõrk side f. Aglomeraadid on kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud osad, millede vahel on tugevad sidemed (nt. katusekivide valmistamisel kasutatav "punane savi"). g. Pulbrite koostise määramiseks kasutatakse: sõelumist, mikroskoopiat, erikaalust ja magnetetilisusest tulenevaid omadusi. 20. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! a. Elementaarrakk on kristallvõre väikseim osa, mille puhul ilmnevad
ulatuses. Keevkihis põletamiseks ettevalmistatud kütus sisaldab osakesi, mille läbimõõt on mõnest mikromeetrist kuni 10 mm-ni. Enamiku kütuste põletamiseks on vaja kandvat kihti, milleks lisatakse koldesse peeneteralist inertset materjali, mis keeb koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata. Olukord on parem kui kandva kihi (liiva) erikaal on suurem kütuse erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused: · mulliline keevkiht vajab sellist kütuse ettevalmistamist, mis väldiks väikeste osakest tekke; · kihi temperatuuri hoidmiseks on enamikel juhtudel vaja
muutus lõigete 1 ja 2 vahel on võrdne sellele vedelikumassile mõjuvate välisjõudude momendiga (impulsi sünonüüm on vedeliku liikumisehulk, mis on vedeliku massi ja liikumise kiiruse korrutis). 37 Võtame 1 kg vedelikku ja oletame , et ta läbib tööratta esimesest ringjoonest R1 teise ringjooneni R2 (joonis ) ühe sekundi jooksul. Pumba võimsus vedeliku selle teekonna läbimiseks, mis oleneb pumbatava vedeliku erikaalust ( g) , tootlikkusest ja tõstekõrgusest: P= g Q Hteor. Teiselt võrdub pumba tarbitav võimsus tema võllile mõjuva välisjõudude momendi (M [N m] ) ja tööratta nurkkiiruse ( [radiaanides sekundis] ) korrutisega:: P=M Siit M = g Q Hteor , kust leiame teoreetiline surve pumbast väljumisel Hteor. = M / g Q. Leiame liikumishulga momendid (M1 ja M2 ) vedeliku sisenemisel tööratta labale ja väljumisel tööratta labalt vastavalt punktides 1 ja 2:
annaabi.ee 
