SOS-pillid Ülenurme Gümnaasium Hanna-Liisa Sarv Janeli Rosenthal 10a Kes tohivad SOS-pille kasutada? · Neid võivad kasutada pea kõik naised. · Tuleks kasutada üksnes erijuhtumil, nagu näiteks kaitsmata vahekord ja kondoomi äratulek või purunemine. · Imetamise ajal võib SOS-pille kasutada. Kuidas toimib? · Võib takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhadesse. · Võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest. · Võib põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Kuidas kasutada? · Esimese tableti peab võtma vähemalt 72 tundi peale vahekorda.
n A B t e h A B = A i Mida saab ütelda hulkade A ja B kohta järgneval viiel juhul ut ehk millisel erijuhtumil / tingimusel iga konkreetne võrdus kehtib : I v ( kuidas peavad A ja B paiknema teineteise suhtes ) A r A B = A A B = A A B = A A B = B A A B u u t
51. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal). 1) Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis I xy = I yx ; I yz = I zy ; I zx = I xz 2) Tsentrifugaalinertsmomendid on muutuvad suurused. Tõepoolest, kui seade pöörleb näiteks ümber z- telje, siis tema punktide koordinaadid xi ja yi ju kogu aeg muutuvad ja seetõttu muutuvad ju ka Ixy , I yz ja I zx . 3) Tsentrifugaalinertsmomendid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed suurused ja erijuhtumil, telgede xyz sobival valikul, saada võrdseks nulliga. Selle poolest erinevad tsentrifugaalinertsmomendid tavalistest teljelistest inertsmomentidest, mis ei saa kunagi olla negatiivsed (vt. valemit 9.1). Tsentrifugaalinertsmomendi märk oleneb süsteemi (keha) punktide koordinaatidest ning nende märkidest antud ajahetkel. 4) Tsentrifugaalinertsmomendid muudavad pöörleva süsteemi uurimise äärmiselt tülikaks ettevõtmiseks. Seetõttu püütakse nendest võimaluse korral lahti saada.
Tsentrifugaalinertsimomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses. I xy = mi xi y i I yz = mi z i y i I zx = mi xi z i 244. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal). 1. Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis I xy =I yx ; I yz = I zy ; I zx = I xz 2. Tsentrifugaalinertsmomendid on muutuvad suurused. 3. Tsentrifugaalinertsimomendid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed suurused ja erijuhtumil, xyz telgede sobival valikul võivad saada võrdseks nulliga. 4. Tsentrifugaalinertsimomendid muudavad pöörleva süsteemi uurimise väga tülikaks ettevõtmiseks. 5. Tsentrifugaalinertsimomendid on skalaarsed suurused, mis iseloomustavad keha massijaotust 6. Tsentrifugaalinertsimomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses. 245. Millised tsentrifugaalinertsmomendid on nullid juhul, kui kehal on
Allpool peetakse väljendi ,,tuletuse eeldused" all silmas tuletise kui terviku eeldusi, mille hulka ei kuulu vahetuletised. Kui kõik tuletuse eeldused on tõesed, on tõesed ka iga kehtiva tuletussammu tuletised. Nii saadud vahetuletised võivad esineda tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Tuletus on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv arutlus, kusjuures tuletussammu kehtivuse hindamiseks kasutatakse tuletusreeglieid. Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et
Allpool peetakse väljendi ,,tuletuse eeldused" all silmas tuletise kui terviku eeldusi, mille hulka ei kuulu vahetuletised. Kui kõik tuletuse eeldused on tõesed, on tõesed ka iga kehtiva tuletussammu tuletised. Nii saadud vahetuletised võivad esineda tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Tuletus on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv arutlus, kusjuures tuletussammu kehtivuse hindamiseks kasutatakse tuletusreeglieid. Loogilised tuletussüsteemid luuakse sellistena, et
annaabi.ee 
