Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa
sädemed. Kuid kõige suuremateks tulekahjude algatajateks on loomulikult inimesed, kas tahtlikult või kogemata. (Thomas ja McAlpine 2010) Tulekahju suurus ei mõjutagi taimestikku niipalju kui seda mõjutab tulekahjude sagedus piirkonnas (Thomas ja McAlpine 2010). Tuli võib mõjutada metsa järgnevatel viisidel: toitainete tsükli kiirenemine, puude suremine, muutus järgnevuses, seemnete idanemise esilekutsumine või mullas oleva seemnetagavara hävimine, metsamaastiku eriilmelisuse suurenemine, muutused maa-alustes taimeorganites. (Dale et al. 2001) 2.2 Tuul Tule kõrval on tuul teine kõige suurem häiringuagent maailma metsades, ning kõige suurem häiringuagent Euroopa metsades. Tuul on metsale mitmel põhjusel kasulik, kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011)
järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks
ühe olulise ökosüsteemi lüli väljalangemine kiirendab veeökosüsteemi allakäiku veelgi. Veel 1998. aastal registreeriti jõevähi olemasolu 414 veekogus, kuid 2003. aastaks oli see arv kahanenud 303-le (Jaanus Tuusti avaldamata andmed). Praeguseks on vähivarud veelgi kahanenud 2002. ja 2003. aasta põua tõttu, mis avaldas mõju eelkõige väiksematel veekogudel, mille valgala oli suures ulatuses kraavitatud. Tegelikult on võimalik hüdrotehniliste tööde abil koos veekogu eriilmelisuse suurendamise ja varjevõimaluste loomisega muuta vähile elamiskõlblikuks isegi kuivendussüsteemide 7 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) peakraavid ja kanalid. Vee-elustiku vajadusi tuleks edaspidi arvestada veemajanduskavade koostamisel, neile tuleb mõelda nii veekogude renoveerimisel kui ka maaparandusprojektide koostamisel.
õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui sisemaal ning pikem päikesepaiste kestus. Need tingimused pikendavad perioodi, mil ei esine öökülmasid ning on seega olulised taimekasvu seisukohast. Suvel on sademetehulk väiksem, ent esineb tugevaid tuuli. Mere ja maismaa soojenemise erinevuste tõttu esineb kohalikke tuuli (briise), mis puhuvad päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Mere ääres esineb sügisel udu, mis tekib sooja mere auramisel. Soome lahe rannikumadaliku eriilmelisuse tõttu erinevates paikades, on maastikurajooni ulatuses kujunenud välja ka väga erisuguse mikrokliimaga paiku. (Linkrus 1998) 1.5. Vetevõrk Soome lahe rannikumadaliku veestiku moodustavad maismaaveed (jõed, ojad, järved), meri ning põhjavesi ja allikad. Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim
annaabi.ee 
