sotsialiseeritud, aktiivseid ja eneseteadlikke kodanikke. Toimiva kodanikuühiskonna üheks väikseks mudeliks sobib hästi perekond igal pereliikmel on omad õigused, kohustused ja ülesanded. Kodanikuühiskonna all saame mõista ühiskonna tüüpi, mille peamine eesmärk on avatuse ja demokraatia säilitamine. Sellist ühiskonda elustab poliitiline tahe, elus hoiab aga inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga ka eri rühmade erihuve peegeldav sotsiaalne organiseerimine seda vaadates tundub, et argipäev peaks olema töine! Vähendamaks kodanike võõrandumist riigist ja kasutamaks efektiivselt olemasolevaid ressursse, on oluline kaasata kodanikke poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse ning rakendada nende initsiatiivi kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Rääkides kodanike kaasamisest ja kodanikeühenduste rollist on praegu Eestis oluline silmas pidada
2 enda kätte 2. nende poliitilised institutsioonid tagasid selle, et säilis pidev pinge ja vastasseis kahe üksteisele vastanduva sotsiaalse grupi vahel - aristokraatlik senat vs lihtrahva tribunaat esimese käes on võim, kuid teised osalevad valitsemises. Nad valvasid üksteise üle, et vabadust ei hakataks piirama ning kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida. Sama ideed rakendasid vabariiklased 17. sajandi Inglismaal kuninga ja parlamendi vastasseisus. Konflikt tekkis kuninga meelevaldsest maksude kehtestamisest. Parlamendi liikmed ütlesid selle peale, et kuningas püüab alamaid orjastada, muudab nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast. Vabariiklased vastandasid orjust ja vabadust (Rooma vabadusekäsitlus) ning ütlevad, et tingimused vabaduseks on rahva poliitiline osalus, kodanikuvoorused ja täidesaatva võimu
jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need
· Seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne need hoidsid ära selle, et mõned silmapaistvamad kodanikud hakkaksid teistega manipuleerima ja võimu haarama · Kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Valvasid teineteise üle, kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida · Selline kontseptsioon levis Euroopas: rahvas vs kuningavõim Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 Stuarti suguvõsa kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks
Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid
annaabi.ee 
