Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ericales" - 6 õppematerjali

Nimetu
45
xls

Nimetu

(Lamiales) Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Campanulales kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Kanarbikulaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Ericales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Kanarbikulaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Ericales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta)

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad) o Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid. ASTERIIDID Basaalsed asteriidid - kontpuulaadsed (Cornales), kanarbikulaadsed (Ericales) Pärisasteriidid I ­ Lamiidid (seltsid Garryales,Gentianales,Lamiales, Solanales + sug. Boraginaceae) Pärisasteriidid II ­ Kampanuliidid (Aquifoliales, Apiales, Asterales, Dipsacales) + 3 uut seltsi APG 3 järgi Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega. BASAALSED ASTERIIDID

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Vars ja juur
9
docx

Vars ja juur

tunginud rakkude sisse. See on ekto- ja endomükoriisa vahepealne tüüp, esineb perekondades mänd (Pinus) ja kuusk (Picea) ning seltsis kanarbikulaadsed (Ericales). Parasiitide imijuured (haustorid). Pool- ehk hemiparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt;

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Mükoloogia eksam
42
docx

Mükoloogia eksam

 Üks ja sama seeneliik võib moodustada ektendomükoriisat ühe taimeliigiga, ektomükoriisat teisega.  Seened: vaid kottseente erinevad rühmad.  Taimed: vaid paljas-seemnetaimed  Lisaks mantlile ja hartigi võrgustikule juureraku-sisene kolonisatsioon  Mantel õhuke Arbutoidne mükoriisa;  seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik  Seened: kandseened.  Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales).  Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa;  Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik.  Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele.  Seened: kandseened.  Taimed: klorofüllita, harilik seenlill  Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime

Bioloogia → Mükoloogia
25 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Endosperm enamasti rakuline Lamiidid ja kampanuliidid on sarnase keemiaga Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Praegu ainult perekond kontpuu (Cornus s.l.) ja mõned pisikesed: - selge nektarikettaga väikeste neljatiste õitega puud ja põõsad - lehelaba külgrood kaarduvad ja jäävad ühendatuks ka lehe katkirebimisel 50 liiki, Eestis looduslikult 2 liiki Ilutaimena ja metsistunult mitmeid kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis Selts emajuurelaadsed – Gentianales ed – Boraginaceae Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Sugukond madaralised – Rubiaceae Selts iminõgeselaadsed – Lamiales Sugukond õlipuulised – Oleaceae Sugukond huulõielised – Lamiaceae JPM

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun