[Maakondade ajutise valitsemise seadusega maaomavalitsused kaotatigi ning üleminekuajaks jäeti püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus] volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal peab olema võimalus valida üksikuid isikuid. 1938: EV PS - konkreetseid KOV liike ei loetletud - kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s - volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad, alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad) 1933.-1938
a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja
a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja
järgset kinnipidamist kohaldades kindlaks selle tähtaega, vaid karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse kuni isiku ohtlikkuse äralangemiseni. See tähendab, et isik vabastatakse siis, kui on alust arvata, et ta ei paneks vabaduses viibides toime uusi kuritegusid."*11 Seega hakkavad meil edaspidi vanglates olema isikud, kes seal küll viibivad, kuid kui kaua ja mille eest, seda ei tea täpselt keegi. Kuna Justiitsministeerium ei ole teatanud vajadusest uute eriasutuste loomise järele, võib juhtuda, et isik jääb pärast karistuse ärakandmist täpselt samasugustesse tingimustesse, kui oli varem. Erinevus on üksnes selles, et ei ole teada selle karistuse lõppemise aeg. Riigile antaks sellega väga suured volitused inimestelt vabaduse võtmiseks ja ohvri võimalused ennast niisuguse meetme eest kaitsta muutuksid ahtaks. Korduvalt on leitud, et individuaalse ohtlikkuse
kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus] - volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal peab olema võimalus valida üksikuid isikuid. 1938: EV PS (12. ptk-i 1. jagu: KOV-d): - konkreetseid KOV liike ei loetletud - kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s - volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega 3. Kohaliku omavalitsuse korraldus 3.1. Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933