,,Mis minul sest kasu on?" on oluline küsimus kuulaja jaoks Miks nad sinu ettekannet kuulavad? Miks neid see teema huvitab? Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud). Mida kuulajad juba antud ainest teavad? Kas publiku hulgas on eksperte? Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid? Miks nad on sinu teemast huvitatud? Kas nad saavad aru teemaga seotud erialakeelest? Kas nad juba teavad sinu seisukohti? Kas nad arvavad et teavad sinu teemast? Kust nad on varem selle info saanud? Kas neile on tuttav sinu lähenemine ja suhtumine temasse? Kodutöö 5 asja mida ma õppisin loengus ,,Suuline eneseväljendus" 1. Esinemine kursusetöö kaitsmisel ja esinemishirm. Asendamtu teadmine, sest pole varem kokku puutunud ja nüüd ootab see mind varsti ees. 100% suurendas suulise eneseväljenduse loeng minu enesekindlust kaitsmise ees.
tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise:
Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires
· Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). · Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires
Lisaks kõigele on õigusnormid alati üldised käitumisreeglid, mis tähendab nende suhteliselt kõrget abstraktsiooniastet. Toodud viited õiguse teksti tegeliku mõtte ja sisu leidmise raskuspunktidele nõuavad, et enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguskeel – terminit kasutatakse sünonüümina juriidilisele erialakeelele – erineb nii mõnestki teisest erialakeelest juba mainitud asjaolu tõttu, et õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires.“*34 Juriidiline diskurss
kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta. Iga teate juures esineb mitte ainult sisuaspekt ja suhteaspekt, vaid ka väärtustamisaspekt. IV. Erialakeelest Hoolimata arvukatest definitsioonidest pole ühtset seisukohta erialakeele olemuse suhtes: puudub erialakeele üldkehtiv definitsioon. Erialakeel pole „homogeenne nähtus“, pigem „kokkuvõtlik konstruktsioon“. Erialakeeli tuleb vaadelda kui „tüüpilisi funktsionaalseid keeli”. Erialakeel - keelekasutuse kompleksne ala (väljalõiget, varieteeti), mis tingituna erinevate erialaliste situatsioonide spetsiifikast toob nähtavale sisemise diferentseerituse.
annaabi.ee 
