õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - vastuolu korral varasema või hilisema õigusakti suhtes lähtutakse hilisemast. Kehtivus ajas: ¤ määramata tähtajaga õigusaktid; ¤ aktis endas määratud tähtajani kehtivus; ¤ aktis endas määratud sündmuse või toiminguni kehtivad. Kehtivus ruumis: ¤ kogu riigi territooriumil;
Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; a) Kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; b) Kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. Hilisem sama õigusjõuga õigusakt või norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Presidendi dekreedil peab olema 3 allkirja, siis ta on jõus. (President, Peaminister ja Riigikogu esimees) Valitsuse määrusel peab olema 3 allkirja
üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - hilisem sama õigusjõuga õigusakt või -norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu juhul varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Osundatud põhimõtted (printsiibid) kehtivad mitte ainult seaduste, vaid ka kõigi teiste
lex specialis derogat legi generali — erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB!: 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või - normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. lex posterior derogat legi priori — hilisem sama õigusjõuga õigusakt või -norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu juhul varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Õiguse süsteem — positiivset õigust moodustavate õigusnormide klassifitseerimine
Leiutatakse igasuguseid süsteeme, kus olulised otsused nõuavad rohkem hääli kui lihtne häälteenamus. Näiteks Riigikogu mis tahes akti vastuvõtmiseks on alati vaja enamuse heaks- kiitu, kuid too enamusnõue liigub väga laial skaalal. On otsuseid, milleks piisab poolthäälte enamusest ja on otsuseid, mis vajavad koosseisu enamust ehk vähemasti 51 poolthäält. Mõned eriaktid nõuavad aga koguni kolme viiendikku (61), kahte kolmandikku (68) või nelja viiendikku (81) häälteenamust. Ehitatakse igasuguseid keerukaid süsteeme eesmärgiga luua selline hierarhiline püramiid, mille tippu saavad sattuda üksnes asja tundvad otsustajad. Demokraatia sisaldab palju rituaale, mille sooritamine annaks justkui tunnistust laiade rahva- hulkade osalemisest riigi ja ühiskonna asjade saatuse määramises