ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks
Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5
U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu. Sel meetodil on võimalus kiirust reguleerida ainult allapoole põhikiirust. 2. Reguleerimine magnetvoo sümmeetrilise muutumisega. Magnetvoog sõltub ergutusvoolust, mida on kerge muuta ergutusahelasse ühendatud reostaadi abil, leiab see haruvoolumootori kiiruse reguleerimise meetod laialdast kasutamist. Kiiruse reguleerimine ergutusreostaadi abil on mõeldav üksnes ülespoole põhikiirust. 3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisi puhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest
Korrutis w F määrab suuruse dF / dt maksimumväärtuse. Alalisvoolugeneraatori klemmipinge U on aga väiksem ankrus indutseeritud elektromotoor- jõust pingelangu võrra ankruahela takistusel Ra : U = e - I a Ra . (4) 5. Alalisvoolugeneraatori karakteristikud Alalisvoolugeneraatori tööd iseloomustavaid põhikarakteristikuid on kolm: 1. Tühijooksu karakteristik e = f ( I e ) näitab ankru emj e sõltuvust ergutusvoolust I e ankruvoolu puudumise ( I a = 0 ) ja konstantse pöörlemiskiiruse1 n = const korral. 2. Väliskarakteristik U = f ( I ) on ankru (generaatori) klemmipinge U sõltuvus koormusvoolust I juhul, kui pöörlemiskiirus n = const ja ergutusvool I e = const . Väliskarakteristikult määratakse generaatori nimipinge muutus, milleks loetakse generaatori klemmipinge muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini
lisatsakistuse olemasolul ankruahelas - a a , kus Rl - lisatakistus kE kE ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu. Sel meetodil on võimalus kiirust reguleerida ainult allapoole põhikiirust. 2. Reguleerimine magnetvoo sümmeetrilise muutumisega.Et magnetvoog sõltub ergutusvoolust, mida on kerge muuta ergutusahelasse ühendatud reostaadi abil, leiab see haruvoolumootori kiiruse reguleerimise meetod laialdast kasutamist. Kiiruse reguleerimine ergutusreostaadi abil on mõeldav üksnes ülespoole põhikiirust. 3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisipuhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste
tõuseb mootori tööpunkt. Sageduse vähendamisel, aga langeb tunnusjoon allapoole. Sünkroonmootori otse võrku käivitamiseks on rootoril olemas asünkroonkäivitusmähis, mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus sünkroonkiiruse lähedale, tõmbub mootor teatud kiiruse ja momendil sünkroontalitusse. Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad nn U-kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust. Kõveratel on olemas miinimum punkt, milles staatorivool on sama võimsuse juures kõige väiksem. Selles punktis tarbib masin aktiivvõimsust. Ergutusvoolu vähendamiseks ehk alaergutamisel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivse iseloomuga voolu, üleergutamisel aga pingest etteruttavat ehk mahtuvusliku iseloomuga voolu. Seega saab ergutusvoolu reguleerimisega muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat. 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor
Koos sellega suureneb kiirus ja tõuseb masina tööpunkt Sageduse vähendamisel langeb tunnusjoon allapoole Otsevõrkukäivitamiseks on rootoril olemas asünkroonmähis, mille momenti iseloomustab kõver 2 Kui kiirus kasvab sünkroonkiiruse lähedale tõmbub masin teatud kiirusel ja momendil sünkrootalitlusse V kujulised kõverad ·Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad V(U) kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust ·Kõverate miinimumpunktis, kus staatorivool sama võimsuse juures on kõige väiksem, tarbib 19 mootor aktiivvõimsust ·Ergutusvoolu Ie vähendamisel ehk alaergutusel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivset voolu ·Üleergutusel tarbib sünkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu
lahutamist toitevõrgust. võimaldab muuta pöörlemiskiirustsuhteliselt suurtes piirides. Sageduse sujuv muutmine on aga võimalik 28.Rööpergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine- rootori pöörlemissagedus n on pöördvõrdeline sagedusmuunduri abil, mis teeb seadme kalliks. On õigustatud ainult siis kui üheaegselt on vaja muuta suure magnetvooga . Viimane sõltub ergutusvoolust Ie, mida saab reguleerida reostaadiga re .Seega on re grupi mootorite pöörlemiskiirust. *Lühisrootoriga as.mootorite pöörlemiskiiruse astmeline muutmine on mootori kiiruse regulaatoriks, võimaldades kiirust lihtsalt reguleerida küllaltki suures piires, kuni 1:8. võimalik poolusepaaride arvu muutmise teel, mis osutub võimalikuks staatormähise sektsioonide vastava 29
Alalisvoolumootori mudeli koostamiseks liikumatus koordinaadistikus , (joonis 5.17, a,) on telg pooluste teljeks, mida kommuteeritakse mootori talitluse vältel. Telg on ühildatud harjade teljega ning seega on üks ankrumähis paigutatud piki seda telge. Alalisvoolumootori staatorit nimetatakse induktoriks (seal paikneb ergutusmähis). Rootorit nimetatakse ankruks (seal paikneb ankrumähis). Nagu teistel mootoritel, koosneb alalisvoolumootori vooluvektor kahest komponendist: ankruvoolust ja ergutusvoolust. Ankruvool sõltub koormusest ning tekitab magnetomotoorjõu ja elektromagnetilise momendi. Seega on konstantse ergutuse korral arendatav elektromagnetiline moment määratud valemiga (5.5). Ergutusvool tekitab mootori ergutusvoo. Mõlemad voolukomponendid on ehituslikult eraldatud ning eraldi juhitavad. Olenemata sellest esineb alalisvoolumootoris ankrureaktsioon, mis muudab aheldusvoogu 1, kuid seda kompenseeritakse harilikult ehituslike meetoditega. Tänu ankrureaktsiooni kompenseerimisele
annaabi.ee 
