See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust
See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust
alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? Sest alalisvoolumootori ankruahela takistus Ra on suhteliselt väike, siis ei tohi seisvat mootorit lülitada nimipingele U, kuna siis kujuneks ankruvool Ia =U / Ra lubamatult suureks. Voolu piiramiseks lülitatakse käivitamisel ankruga jadamisi käivitusreostaat, mille takistus on Rk siis on käivitamisel ankruvool Ia =U / (Ra + Rk). Et ankur hakkaks pöörlema, peab mootor olema ergutatud, st et ergutusahela takistus peab olema minimaalne, st et n 0 ja tekib vastu emj E, ankruvool tekib kujul Ia =U E / (Ra + Rk). Võrdeliselt pöörlemiskiirusega suureneb emj, mille tulemusena ankruvool väheneb. Nüüd saame järk-järgult vähendada käivitusreostaadi takistust Rk kuni null väärtuseni, millega lõpebki käivitus. Asünkroonmootori käivitamine on lihtsam tänu sinna lisatud lülititele, nt olgu meil kahe lülitiga reaktor (1 asünkroonmootoriga käivitusmehhanismidest)
E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest na, mis igal hetkel on toiteallika pingega vastsassuunaline. Sekund.mähise emj on vastastikuse mootori normaalses tööolukorras ergutusahela takistust vähendada ei saa ning pealegi on magnetahel induktsiooniga emj mis on samuti prim pngega vastssuunaline. Ülekande arv n näitab erinevat mähiste tavaliselt küllastusele lähedases seisus. Seega on generaatortalitluses pidurdamine võimalik üksnes ankru keerdude arvu
automaatselt järjestikku nii, et käivitit toidetakse mootori käivitamisel 24 V. Kui käiviti lülitub välja, lülitab akude ümberlüliti akud automaatselt paralleelselt. Generaator laeb mõlemat akut jälle. Akud peavad olema võrdsete mahutavustega, et laadimis- ja tühjenemisprotsessis oleks voolujaotus ühtlane. 63. Generaatori rikked 1. Harjade ja kontaktrõngaste puudulik ühendus 1.1) suurendab ergutusahela takistust; 1.2) madaldab generaatori pinget; 1.3) halva ühenduse korral laeb generaator akut ainult kõrge pöörlemissageduse juures; 1.4) põhjusi tekitavad: a) kontaktrõngaste määrdumine; b) harjade kulumine; c) harja kinnikiilumine hoidikus; d) vähenev harjavedrude survejõud; 1.5) kontaktrõngad puhastada lahusega ja lihvida klaaspaberiga; 1.6) kulunud harjad asendatakse uutega (harjad peavad ulatuma hoidikust välja ca 5...7mm;
Nüüd saab, lülitades käskluskontrolleri asendisse - 45º või + 45º pingestada vastavalt kas kontaktori KM1 või KM2 mähise. Kui toitepinge kaob, tagastuvad nii kontaktor KM1 või KM2 kui nullpingerelee KA. Selleks et peale toitepinge taastumist uuesti sisse lülitada nullpingerelee KA ja seega luua tingimused kontaktorite mähiste uuesti pingestamiseks, tuleb kõigepealt lülitada käskluskontroller S1 asendisse 0. Rööp- või sõltumatu ergutusega alalisvoolumootori ergutusahela katkemisel kaob mootori tööks vajalik magnetväli ja selle tulemusena kasvab osalise koormusega või tühijooksul töötava mootori kiirus lubamatult suureks, täiskoormusega mootor võib aga hoopiski peatuda ja sattuda seega lühistalitlusse või aktiivse staatilise momendi korral hoopiski sattuda vastulülituspidurduse talitlusse raske koorma langetamisel. Joonis 1.22
4) Vahelduvvoolu toite korral muutuvad ajas koormusnurk ja aheldusvoog. Momendi juhtimiseks on vajalik teada nurkkiirust ning aheldusvoo ja vooluvektorite asetust teineteise suhtes. Harilikult valib suure jõudlusega elektriajamit projekteeriv insener õige koormusnurga, kui rootor pöörleb magnetvälja sagedusega või magnetväli pöörleb rootori sagedusega. Magnetvoog tuleb esitada nagu alalisvoolumasina ergutusahela voog või püsimagnetite poolt tekitatud magnetvoog. Alalisvoolumasinates määrab ergutusvoo ja ankruvoolu magnetvoo vahelise nurga kommutaator vahelduvvoolumasinates aga sõltub see nurk välisest juhtimisest. Ilma sellise juhtimiseta muutub magnetvoogude vaheline nurk sõltuvalt koormusest ja põhjustab soovimatuid võnkumisi siirdetalitlustes. Kui on saavutatud olukord, et = 1, on juhtimissüsteemi lihtsustamisel järgmise sammuna tarvilik fikseerida aheldusvoog
annaabi.ee 
