heaks tööpaigaks vaid eelistatakse pigem väiksemaid, kus töötaja saab keskenduda oma töö tegemisele. Pidev müra kahjustab kuulmiselundit, väsitab kõrvu ja peaaju. Kontoris tuleks müra vältimiseks paigutada müra tekitavad esemed teise ruumi või töölauast kaugemale. Tänavalt kostvat müra on võimalik ära hoida, kui kasutada erineva paksusega akna klaasi. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist ja aitab väga palju kaasa töö kohandamist inimese jaoks. Ergonoomikaalased teadmised aitavad ära hoida tööga kaasnevaid haigusi, võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.[1] Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest. Juba 25 sajandit tagasi kasutati Kreekas ergonoomika kriteeriume tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Samas on ergonoomika läbi teinud keeruka arengutee ning mõnigi 1950. aastatel aktuaalsena tundunud probleem on vajunud unustuse hõlma. [1] Ergonoomikaalased teadmised on eriti kasulikud jagunevad ergonoomikak-onverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. Vahel kohtab kirjanduses terminit ergonoomilised tegurid, mille all mõeldakse mõningaid füüsikalisi tegureid töökohal. See termin pole nüüdisajal hea, kuna ergonoomika tegeleb ka psüühiliste, sotsiaalsete jt teguritega. [1] Käesoleva sajandi 30. - 40
formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.[1] Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest. Juba 25 sajandit tagasi kasutati Kreekas ergonoomika kriteeriume tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Samas on ergonoomika läbi teinud keeruka arengutee ning mõnigi 1950. aastatel aktuaalsena tundunud probleem on vajunud unustuse hõlma. [1] Ergonoomikaalased teadmised on eriti kasulikud jagunevad ergonoomika- konverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. Vahel kohtab kirjanduses terminit ergonoomilised tegurid, mille all mõeldakse mõningaid füüsikalisi tegureid töökohal. See termin pole nüüdisajal hea, kuna ergonoomika tegeleb ka psüühiliste, sotsiaalsete jt teguritega. [1]
suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse. ,,Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest. Juba 25 sajandit tagasi kasutati Kreekas ergonoomika kriteeriume tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Samas on ergonoomika läbi teinud keeruka arengutee ning mõnigi 1950. aastatel aktuaalsena tundunud probleem on vajunud unustuse hõlma." (Naistemaailm, 2012) Ergonoomikaalased teadmised on eriti kasulikud jagunevad ergonoomikak- onverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. 4 ,,Vahel kohtab kirjanduses terminit ergonoomilised tegurid, mille all mõeldakse mõningaid füüsikalisi tegureid töökohal. See termin pole nüüdisajal hea, kuna
raamatus on ergonoomika spetsialisti nimetatud ergonomistiks, kuigi eesti kirjanduses võib kohata ka ergonoomi. Lähedane mõiste ergonoomikale on inimtegurite uuringud, millel on tugev aktsent psühholoogilistele aspektidele. Viimased aastakümned Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga. 1961. moodustati esimene ergonoomikaspetsialistide rahvusvaheline ühing - Rahvusvaheline Ergonoomika Assotsiatsioon. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Eesti teadlased osalevad aktiivselt Põhjamaade Ergonoomika Seltsi tegevuses. Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö,
40,2 % doktorikraadiga. Ergonoomika on arenenud Põhjamaades (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island), kus töötab ligikaudu 1500 kutselist ergonomisti, mis nende maade elanike arvuga võrreldes on mitu korda suurem maailma keskmisest. Endistes sotsialismimaades on suurim arv spetsialiste (450) Poolas, kus muuhulgas tegeldakse palju ergonoomika õpetamise probleemidega ja igal aastal korraldatakse ergonoomika rahvusvaheline seminar. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Raske on saada andmeid uuringute teemadest ja mahtudest, mis viiakse läbi lennunduses ja kosmoseuuringute vallas. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Kergetööstuse Ministeeriumi Konstrueerimisbüroos Tallinnas loodi tööfüsioloogia ja psühholoogia laboratoorium, mis viis läbi uuringuid õmblus-, tekstiili- ja jalatsitööstuses. 1968. loodi Tartu Ülikoolis tööstus- psühholoogia laboratoorium
annaabi.ee 
