keemiaks.Vitalismi teooria kohaselt ei ole vimalik inimesel ise valmistada org. aineid kuna need tekkivad organismis ise salaprase eluju vitalis toimel 1828. Saksa keemik Friedrich Whler. Snteesis esimese org. aine, milleks oli karbamiid ehk uurea ehk kusihape 3) Ssiniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside
ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS Valgustsükli reaktsioonides toimub valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron, mis transporditakse primaarsete aktseptoriteni, et produtseerida tugevalt redutseeritud vaheühendeid. Saadud vaheühendeid kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides süsihappegaasi taandamiseks. Footoni jõudmine fotosüsteemi ning ergastumise liikumine fotosüsteem II ja I kannab energiat, mis on vajalik vee oksüdatsiooniks, elektronide liikumiseks elektroni aktseptorile ning prootonite liikumiseks tülakoidi luumenisse, et saaks toimuda ATP süntees. Valgusenergia jõudmisel fotosüsteem II (PSII) reaktsioonitsentrisse, toimub klorofülli (P680) ergastumine, mille tagajärjel vabaneb elektron. Selle tulemusena reaktsioonitsentri P680 oksüdeerub ning tekib P680+. Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett-lõhustavalt
· On proporfüriinid, mille tsentris Mg2+, mis koordinatiivselt nelja N aatomiga seotud · Taimedes klorofüllid a ja b, mis erinevad II tsükli ühe asendusrühma poolest · Kõigil klorofüllidel pikk külgahel fütool, mis estersidemega ühendatud IV tsükli karboksüüli sisaldava asendusrühmaga FOTOSÜNTEESI VALGUSREAKTSIOONID Elektronide liikumine veelt koensüümile NADP + fotosünteesi elektrontranspordi ahelates. NB! Valgusenergia kutsub esile klorofüllis elektronide ergastumise sel määral, et nad on võimelised redutseerima NADP+. KOKKUVÕTE FOTOSÜNTEESI PIMESTAADIUMI REAKTSIOONIDEST (CALVIN- BENSONI TSÜKKEL)
(Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest. Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid ergastuvad. Ergastumise tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Selle ülemineku momendil nad kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 1.2 Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad.
Nebuliseerimine ehk udustamine. Antud juhul leek täidab küveti rolli. Aur läbib leegi. Peale leeki on monokromaator. Valgusallikas ise kiirgab juba spetsiifilisi spektrijooni. Monokromaatori ülesanne on eraldada proovile langenud spektrijoontest üks spektrijoon, mis meile huvi pakub. See spektrijoon, millel soovime mõõtmist teostada. See langeb fotoelemendile. Pilu laiust on võimalik väga täpselt reguleerida. Leegis tekib ka teatud kiirgus aatomite ergastumise tõttu, mis summeerub lambi poolt tekitatud kiirgusega. Aatomite ergastumisest tingitud kiirguse mõju ellimineerimiseks kiirgab lamp valgust impulssidena, sagedusega 50 impulssi sekundis (50 Hz). Lambiga on sünkroniseeritud valgustundliku elemendiga seotud võimendi, nii et registreeritakse ainult lambilt lähtunud kiirgus. Aatom-spektrofotomeetriat kasutatakse keemiliste elementide (peamiselt metallide) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks.
UV-kiirgus kutsub esile paljude ainete helendumisi e. luminestsentsi. · Röntgenkiirgust kasutatakse mitmekümne millimeetrilise paksuse metalli skanneerimisel. 3. luminestsents analüüs seotud kiirtega o paljudel ainetel on omadus UV-kiirguses ja röntgenikiirte toimel helendada kiirata valgust. Sellist helendumist nimetatakse luminestsentsiks. Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents. Seda rakendatakse keemilisel teel värvistatud teksti nähtavaks muutmisel, samuti piima, sülje või mõne muu ainega kirjutatatud teksti nähtavaks muutmisel. 4. kemoluminestsents o kemoluminestsents (keemilistel ainetel põhinev) tekib keemilise reaktsiooni tulemusena
annaabi.ee 
