On avastatud, et sellel kuul on magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel. Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab hästi soojust on selle päevane temperatuur -120°C ja öine kõigest -200°C. Kallisto särab nagu kalliskivi, kuna kraatreid ümbritsev vesi on külmunud ning tekitab tumeda suurkuu pinnal erevalgeid laike. 6 Pildil on Jupiteri suuremad kuud: ülemises reas Amalthea, Io, Europa, alumises Ganymedes ja Callisto. Huvitavat · Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Planeedi leidmine on lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. · Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH3) annab laigule punase värvuse.
aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane Tumedad alad on kaetud kraatritega Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid Kraatreid ümbritseb külmunud vesi, mis tekitavad suurkuu pinnale erevalgeid laike Iseäralikud on suured kraatrid, mis on täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt Suure veesisalduse tõttu on reljeef tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/jupiterweb http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) http://www.solarviews.com/eng/jupiter.htm http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/vaata-taevasse-
suurkuud pooluste lähedalt. On avastatud, et sellel kuul on magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel. Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab hästi soojust on selle päevane temperatuur -120°C ja öine kõigest -200°C. Kallisto särab nagu kalliskivi, kuna kraatreid ümbritsev vesi on külmunud ning tekitab tumeda suurkuu pinnal erevalgeid laike. Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit.. Laik on suhteliselt püsiv keeriselinemoodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH 3) annab laigule punase värvuse
heledamatelt aladelt külmunud veevulkaane. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. KALLISTO on Galilei poolt avastatud kuudest kõige tumedam. Ta koosneb nagu Ganymedeski poolenisti veest, kuid Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Meteoriidikraatreid on Kallistol rohkem kui meie Kuul, kuid need on kõik laiad ja madalad. Kallisto reljeef on tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Kallisto nagu kalliskivi. 5 VÄIKESED KUUD Jupiteril on teada kokku 17 kaaslast. Lisaks neljale suurkuule on veel 13 pisemat kuud. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteriga ( kreeklastel nimetatud Zeus ) lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Jupiteri 17. kaaslane avastati 1999.a. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased - Metis ja Adrasteia - asuvad Jupiteri rõnga välispiiril
jääpragude vahel on maastik tasane. Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid, teine pool aga vesi ja jää. üldiselt tasane pind. heledamad alad täis vagusid, tumedad kraatreid. leitud on ka magnetväli, mis tugevam mõne planeedi omast. Callisto- kõige tumedam, neelab hästi soojust. koosneb samuti pooleldi veest, kuid jääd on vähe. Täis meteoriidikraatreid. Kuul on erevalgeid laike, reljeef tasane. 38. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% moodust.vesinik, ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani 39. Kirjeldage Saturni välisilmet. Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet. 40. Kirjeldage Saturni rõngast. laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu,
Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest (albeedo 0,2). Tema päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit.
Callisto Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, pinnatemperatuur Kaugus Päikesest on umbes 5,9 miljardit km. Perikeelis päeval -120C, koosneb poolenisti veest, olles on kaugus Päikesest u. 4,4 miljardit km, afeelis 7,4 meteoriidikraatreid palju ja tihedalt. Kraatreid ümbritsev miljardit km. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale aastaga. Ümber oma telje teeb täispöörde 6 päeva 9h 18 erevalgeid laike. Eemalt särab Callisto nagu kalliskivi, min. Pluuto pöörleb orbiidil külili, tema suurima kuu iseäralikud on suured kraatrid, mille sees on väiksemad läbimõõt on 1212 ±1,5 km . kraatrid nii, et neil on ühine keskpunkt. Saturn Komeedid Kuues planeet, suuruselt teine. Saturnil on 62 kuud, nime Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev saanud põllunduse jumala Saturni järgi
Kallisto on Jupiteri suurkuudest kõige tumedam, (albeedo vaid 0,2). Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120 o C, öösel vaid 200 o C. Ka Kallisto koosneb poolenisti veest, nagu Ganymedeski, ainult Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Sealne pind on meteoriidikraatrite poolest rikkam kui meie Kuu mandrialad. Kuid need on lamedad ja madalad. Et kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, särab Kallisto nagu kalliskivi.Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla. Tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Kallisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. VAATLEMINE
on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120°C, aga öösel vaid 200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. 3. Neptuuni kaaslased.
Kallisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind,mis neelab hästi soojust ja seetõttu on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel -200°C. Kallisto koosneb poolenisti veest. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid tihedamalt kui Kuu mandrialad. Kallisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel on ka tsentraalne lohk. Kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil on ühine kesk- punkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla . Tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km. Suure veesisalduse tõttu on Kallisto reljeef kaunis tasane. (http://miksike.ee/) Jupiteri mõju inimesele: Jupiter mõjutab ka inimest, tema väliseid ja sisemise elu olukordi ja asjaolusid, mis nõrgalt sõltuvad inimese tahtest ja käitumisest
hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Kasutatud materjal: Interneti aadressid: 1
-120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. KOKKUVÕTE
on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. (Allikad 4, 5, 8, 10)
annaabi.ee 
