Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest. Puskini vabameelsed vaated põhjustasid tema väljasaatmise Lõuna-Venemaale, need pagendusaastad kujunesid romantismi õitseajaks Puskini loomingus, valdavaks sai eleegiline lürism, enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused. Ta kirjutas tragöödia ,,Boriss Godunov" (1825), poeemid ,,Poltaava" (18281829) ja
Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui
usku, kombeid ja seadusi puudutavates küsimustes. · Aabraham - legendi järgi juutide esiisa, leping jumalaga. · Mooses - tõi iisreallased tagasi Egiptusest ja päästis nad sellega Egiptuse vangipõlvest. Talle anti 10 käsku, mis tegid juutidest välja valitud rahva. · Taavet - loob tugeva Iisraeli riigi, mis oli 10. saj eKr tolle aja tugevaim riik. 5. Vana-Kreeka Loodusolude mõju ajaloole · Eredaimalt paistab see ehk silma Kreeta-Mükeene perioodist, kus Kreeta saare kultuur arenes väga jõudsalt tänu sellele, et saarele oli raske ligi pääseda ning vallutajad sinna ei pääsenud. Ajalooperioodid: piirid ja iseloomustus · Egeuse kultuur - 2400-1400 eKr Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel asuv Mükeene Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid. · Tume ajajärk - 1100-800 eKr
Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Konrad Mägi lüüriline koloristianne hakkas väljenduma esmalt Norras. Tema loomingus kaks käsitlusviisi: dekoratiivne stilisatsioon ja neoimpressionismile toetuv tundlik ja nõtke loodusvaatlus. Viimane avaldub eredaimalt kodumaa loodusvaadete maalimisel. KONRAD MÄGI 1878–1925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K
loomingulist kogemust. Eliot alustab sõna ‘traditsioonilise’ tavatähenduse üle mõtisklemisest. Teose v autori kohta öelduna sisaldab see negatiivset hinnangut, sest au sees on ju hoopis originaalsus, uudsus; kiites rõhutatakse neid autori külgi, mis kõige vähem teistega sarnanevad ja mida saab “nautimiseks isoleerida”. E ütleb, et trad.-l on 2 külge – ja kui püüdlikust originaalsuse otsimisest vaba pilguga luuletajat vaadelda, võib selguda, et tolle isikupära ilmneb eredaimalt just tema loomingu traditsiooniga seotud osades, kuis ilmutavad oma surematust tema esiisad, “surnud luuletajad”. Trad. teine külg, juba tehtu pime jäljendamine, on määratud liiva jooksma. E väidab, et küpsesse ikka jõudnud poeet vajab suhestumist traditsiooniga (25nda eluaastani piisab noorusvärskusest). Luuletaja vajab ajalootaju ja see eeldab arusaama, et minevik pole üksnes läinud, vaid ka jäänud, et kogu euroopa kirjandus
annaabi.ee 
