veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) HOMO ERECTUS a) arenes välja Australopithecus africanusest elas 200-300 000 a ja suri välja, b) arenes edasi Homo habilisest, kes ise arenes Australopithecus africanusest. Luid leidub mitmel pool maailmas · Eugene Dubois ja Jaava inimene 1891 (lihtsalt võttis kätte ja läks, oli teadlik Darwini teooriast). Ise nimetas Pithecanthropus erectuseks nad, dateeris 400-500 000 a vanaks, seejärel dateeriti 900 000 a vanaks, praeguseks on dateering 1,8 mln. · Zhoukoudiani koobas Hiinas (1920ndad) Sinanthropus pekihensis (Hiina-Pekingi inimene), u 500 000 a vana. Leiti ka tuhka ehk osati kasutada tuld · Heidelbergi alalõualuu 1907 Heidelbergi inimene, leide ka Aafrikast (u 1 mln a vanad). Arvatakse, et neist, kes Euroopasse rändasid, said neandertaallased, nendest, kes Aafrikasse
Homo erectuse ajumaht oli 9001100 cm³ (tänapäeva inimesel on ajumaht 14001500 cm³). HE luude leidmine on seotud 19. sajandi lõpust alanud inimese kaugemate eellaste jäänuseid süstemaatilise otsimisega. Esimeseks edukaks oli 1899. aastal hollandlane Eugene Debois. 1891. a hakkas ta kaevama Jaava saarel Trinili küla juures ning leidis 7 aastaga hulga luid, sealhulgas kolju ülaosa ning sääreluu. See nimetati Pithecantropus erectuseks ehk sirgeks ahvinimeseks (praegu Homo Erectus). Homo erectuse luid leiti hiljem ka mujalt Aasiast, teiste hulgas Pekingi lähedalt Choukoutienist. Viimase leiu muudab oluliseks see, et koos luudega leiti ka lõkkejäänuseid, kivist riistu ning tarvitusjälgedega loomaluid. Nagu öeldud, oskas Homo erectus kasutada tuld, tal olid elamud ning asulad olid suhteliselt kompaktsed. 500 000 aastat tagasi küttisid nad juba suuri loomi ning korjasid taimi sellisel moel, mida nende eellased
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
annaabi.ee 
