jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr.
agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr
paiknesid täiesti korrapäratult. Vaataja nägi kõiki tema poole pööratud Akropoli ehitisi ja võis iga üksiku ehitise selle ehituse järgi kergesti ära tunda. Ateena akropol Erechtheion Erechtheion asendades osaliselt suurt jumalanna Athena templit, mis pärines 6. sajandist eKr. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat , ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on
Jumalanna Athena häbistas tihti Arest ning kord tappis Herakles Arese poja, Kyknose ja haavas Arest. Pärast seda lasi Ares oma pojale ehitada mälestusmärgi, mille Anaurose jõgi aga kiiresti hävitas. Kord petsid Ares ja Aphrodite Hephaistost. Ühel päeval panid aloaadid Arese Naxose saarele kinni. Athena oli Metise ja Zeusi tütar ning ta oli nii sõja, kunsti, kui ka teaduse jumalanna. Kord õpetas ta printsess Arachnet ning Athena kasvatas üles Erechtheuse, kellest sai Ateena kuningas. Merejumal Poseidon oli Kronose poeg. Poseidon tahtis saada omale linna, viimaks ta saigi endale Korintose koos Isthmosega. Poseidoni naine oli Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi, üks neist oli Angaios, kes rajas Samose linna. Hestia oli kodu-ja koldejumalanna. Iga pere armastas Hestiat väga.
Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused. Parthenon on valminud Periklese algatusel 447438 eKr. Parthenon rajati varem (480eKr.) pärslaste sissetungi ajal hävinud Athena templi varemete kohale. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa aastatel 421406 eKr. Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion. See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www
See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.)
ise. Samuti on sageli teda kujutatud kiivriga ning kilbiga, millel on Gorgo pea, arvatakse, et see kilp on Perseuse üllas kingitus. Madu on tihti kujutatud kas Ateena oda või sau otsas ronivat. Ateena on Kreeka mütoloogias väga paljude kangelaste abistaja, nagu näiteks Odysseus, Jason ning Herakles. Klassikalistes kreeka müütides, pole tal kunagi olnud elukaaslast või armukest, seega on teda tihti kutsutud ka ,,neitsi Ateena'ks". Kuid hilisemates müütides, olevat ta olnud Erechtheuse ema ning kord oli teda vägistada püüdnud Hephaistos, kuid see ei õnnestunud. Seega on igati loogiline, et Ateena valiti just Kreeka pealinna kaitsejumalannaks, et ta nii tark ning väga hästi relvastatud oli. Väike karikatuur Ateenast ( kull(kotkas), kilp, relvastus) Hilisem ajalugu Parthenon oli Ateenale pühendatud tempel ligikaudu tuhat aastat. Kui Ateena kuulus Rooma
See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt moseena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki. Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57) Ateena oli tegelikult joonialaste linn, kuid näha oli dooria mõjutusi, kuna asus dooria alade lähedal. Uueks nähtuseks kreeka arhitektuuris on riietatud naisterahvakujutisega sambad e. karüatiidid. Karüatiidide koda on erechteioni kõige tuntum osa. Ilmuvad koos karüatiididega ka atlandid, seal on kasutatud sambana alasti meesterahva kuju. Akropolile viis suur lai trepp. Kreeklased nimetasid seda koor portikusega? propüleedeks?. Seal
Põhiline tempel Parthenon Erechtheion, Erechtheus, Kekrops Ateena kui linna kaitsejumalanna (tema puukuju oli ühes varasemas templis) Ida pool kõige suurem tsoon: suur cella, mille ees portikus Ateenast sai linna kaitsepühaks (konkurendiks Poseidon): võidab see, kes teeb linnale olulisema teene - Ateena paneb kasvama õlipuu Põhjapool veel üks suur portikus 2 cellat: üks Erechtheuse oma, teine Poseidoni oma Ees soolavee bassein Kuulus portikus, kus sammaste asemel naiste figuurid - karüatiidid Philokles. Erechteion - Athenale ja Poseidon Erekteiosele pühendatud tempel. 421-409 e.m.a. Olulisel kohal väravaehitis: propüloon või propüleed Pinakoteek - pildiruum Joonia orderi sambad sissekäigul, ühel sambal on ka joonia orderi kapiteeli olemas
annaabi.ee 
