tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas. Peab meeles pidama, et suuliste teravuste äratrükkimine on hoopis tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2. Kirjutada tuleks inimestest, mitte ideedest. Ideed tuleks anda inimeste kaudu. Tuleb
Sulfaat. Meestest ei osanud valdav enamus toodud ainete kahjulikkuse suhtes seisukohta võtta. Parabeenide ja sulfaatide tuntust võib seletada sellega, et paljudes reklaamides esitatakse tooteid nende ainete vabadena. Näiteks pooltel Nivea kreemidel on paksus kirjas märgitud koostisainete ette „parabeenide vaba“. 3.3 Analüüsi kokkuvõte Küsitluses oli näha, et igapäevaste näokreemi kasutajate protsent on 62%. Selgelt eristusid mehed, kellest igapäevaselt kasutas kreemi 28%. Eravestluses tunnistasid mehed, et ei pea kreemitamist vajalikuks ja leidsid, et kreemitamine pole mehelik. Sageli usuti, et hooldamist vajab vaid habeme alune nahk ja habemeajamise vaht on selleks otstarbeks piisav vahend. Kuigi nii meeste kui ka naiste puhul oli tähtsaim kriteerium kreemi valikul brändi tuntus, erinesid selle soetamise kohad oluliselt. Meeste puhul oli esimeseks eelistuseks supermarket ja naiste puhul kosmeetikale spetsialiseerunud poed. Tõenäoliselt on brändide eelistus sooti
1) Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti; 2) Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa; 3) Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis, kui president on andnud selleks märku; 4) President alustab ja juhib vestlust; 5) Presidenti kõnetatakse: ,,Härra Vabariigi President" või ,,Härra President" 6) Presidendi abikaasat kõnetatakse: ,,Proua ....(nimi)" 7) Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. Kui president peab eravestluses sinatamist võimalikuks, siis ütleb ta seda ise. Külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist. Kellelgi ei ole õigust lükata tagasi presidendi kutset.Kui kutsutu ei saa tulla, tuleb sellest kohe teatada protokolliosakonnale. Soovitud audients või visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga. Üritused Tseremooniatel, talitustel, kohtumistel on kutsekaardile märgitud, et kohal on ka Vabariigi President
(Päts ja Laidoner, teadlikud olid ja seotud ettevalmistamisega Johan Müller, kelle allvuses tegutses politsei, samuti Johannes Sooman, Nikolai Reek, Paul Lill (tõenäoliselt), kolonelleitnant Aleksander Jaakson, Richard Masing, kindral Johannes Roska, kolonel Karl Friedrich Pinka. Nende tegevuse maht ja teadlikkuse aste olid erinevad) millal? (millal otsustati väevõimuga võim enda kätte haarata? väga erinevaid vastuolulisi andmeid. Karl Ast: juba okt-s 1933 olevat Päts eravestluses deklareerinud, et vapsidele on tarvis päitsed pähe panna ja seejuures tugineda Laidonerile st sõjaväele. See väide tekitab suuri kahtlusi. Ilmar Raamot: veel veebruaris 1934 väljendas Laidoner arvamusi, mis ei laskunud kahtlustada koostööd Pätsiga. Võimalik, et õigus on Eduard Laamanil: väidab, et otsus riigipüürde kasuks otsustati kusagil veebruaris 1934 Pätsi ja Laidoneri kohtumisel. Ainsad märgid, mille tähendust võib mõista alles tagantjärele märtsi
aspirandid teele ja relvastas, arvatavasti Laidoneri isiklik usaldusalune kolonel Richard Maasing. Tõenäoliselt seotud ka Kaitseliit ja sealt Roska. Kas ja kes veel nende plaanidega veel seotud olid, ei ole teada. Riigipöördest teadjate ring oli äärmiselt piiratud. Raskem on teada, millal otsustasi riigipööre läbi viia. Karl Ast väitis, et juba oktoobris 1933 olevat Päts eravestluses mõnede juhtivate sotsialistidega öelnud, et vabadussõjalastele tuleb päitsed pähe panna ja seda tuleb teha Laidoneri abil. Mati Krahh viitab ka läbirääkimistele Pätsiga, kus ta olevat rääkinud vajadusest vabadussõjalasi taltsutada. Küll aga võib arvata, et see oli liiga varajane aeg. Asunike Koondise peasekretär Ilmar Raamot on meenutanud oma mälestustes, et veel veebruaris kritiseeris Päts tugevalt Laidoneri
annaabi.ee 
