· Välisukse avamine võõra palvel ("..ootan kedagi, kes pole veel saabunud" "..lähen külla, kuid fonolukk ei tööta" on otsene kuriteo toetamine. Sulev Jaanus/ haldusjuht Eluhoonete turvaplaneerimine Põhitõed Uue hoonestusala planeerimisel tuleb jälgida järgnevaid põhitõdesid: · tagada elamu ja selle ümbruse maksimaalne jälgitavus · soodustada sotsiaalse kontrolli tekkimist · tähistada selgelt üldkasutatavate alade ja eravalduste piirid · ennetada kurjategijate ründeid professionaalsete kogemuste ja tehniliste vahenditega · ja teha veel ... Sulev Jaanus/ haldusjuht
Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula ). Linnuseläänide eesotsas oli otse kuningale alluv lääniasehaldur. Linnuseläänid kaotati 1620-1630.aastatel. - Linnuseläänid omakorda jagunesid mõisaläänideks, mille eesotsas olid (mõisa)foogtid. - Eramaade osatähtsus Rootsi valdustes suurenes pidevalt. Kuningas andis riigimaid kas teenete eest silmapaistvatele isikutele või müüs neid erakätesse, kuna riik vajas pidevateks sõdadeks suuri rahasummasid. Eravalduste suurenemisele pani piiri 1682.aastal alanud "Suur reduktsioon", millega riik võttis suure osa valdustest tagasi. - Aadlikke esindas Eestimaa Rüütelkond, mille kõrgeimaks organiks oli maapäev. - Eestimaal asuvad eramaad jagunesid neljaks maakonnaks ehk kreisiks ( Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). - Rootsi aegsest haldusjaotusest lugege ka õpik lk.102-103. D) Haldusjaotus ajal, kui kogu Eesti ala oli Rootsi valduses ( ehk 17.sajandil):
vajadused sundisid teda töötama. Tema omand,mida keegi ei saanud temalt enamära võtta, oli seal, kus ta oli tööd teinud. Ja seega me näeme, et maa alistamine, maa harimine ja omandiõigus on kõik omavahel seotud. Üks andis õiguse teiseks. Nii et Jumal, käskides inimesel alistada maa, andis seeläbi talle ka õiguse maad omandada; ja et inimese elu, mis eeldab nii töötamist kui materjali, mille kallal tööd teha, toob paratamatult kaasa ka eravalduste tekkimise. 36. Loodus on omandi suuruse määraks seadnud inimese töövõime ja eluvajadused -- ükski inimene ei suuda oma tööga kõike allutada või enda valdusesse võtta ega ka tarbida oma naudinguks enamat kui vaid üht väikest osa. Nii polnud kellelgi võimalik rikkuda teise inimese õigusi ega võttamidagi enda omandiks naabri arvelt, kellele jäi -- pärast seda, kui teine oli oma osa välja võtnud -- endiselt ruumi sama heaks ja
Järgmine nõue oli panna kirja Rooma tavaõigus. 451 koostati Rooma esimesed seadused 12 tahvli seadused, mis ei ole säilinud. Need oli väga karmid, rõhutasid seisusevahet, panid paika võlaõiguse ja perekonnaõiguse. Plebeidele suurt kergendust neile see ei toonud, aga vähemalt oli asi kirja pandud selgelt ja nii palju seadusi väänata enam ei saanud. 367 kehtestati uued seadused, kus leevendati võlatingimusi, seati ülempiir riigimaa kasutamisele (pandi piir rikaste perekondade eravalduste suurenemisele) ja plebediel lubati pääseda konsuliametisse. Plebeide koosolek muudeti riigi seadusandlikuks koguks ja kasvas kokku rooma rahva koosolekuga. Partriitsid sulasid rikkamate plebeidega ühte järk-järgult ülemkihiks nobilitet kust ikkagi pärinesid kõik ametnikud. Plebei võib ühes mõttes olla kui üldnimetud lihtrahva või rahvamassi kohta, aga teiselt poolt, kui rääkida plebei suguvõsasest, siis nad olid patriitsidega ühel pulgal ja ei olnud sugugi kehvemad.
patriitside vahel, saknsioneerisid võlaorjuse. Meile teadaolevalt ei toonud plebeide poliitilistele õigustele suuremat kergendust, nüüd olid seadus selgelt kirja pandud ja tema tõlgendamised patriitsi kaudu oli raskemad. 367 kui kehtestati , 2 plebeide tribuuni, kes olevat kehtestatunud seadused millega leevendati võlatingimusi, ja olevat seatud selge ülem piir ager publicuse eraviisilisele kasutamisele, pandi piir rikaste perekondade patriitside eravalduste suurenemisele riigivalduste arvel. Kolmandaks, päriselt esimest korda lubati plebeidel pääseda konsuli ametisse. 2 saj ja 3 saj algusel, kõik piirangud tühistati, lõpptulemus see et 287 seadusega otsustati et plebeide koosoleku otsustel pidi olema seadusandlik jõud. Plebeide koosolek kasvas kokku ühe tüübi rahvakoosolekuga, seal hakkasid käima ka patriitsid. (Lex hortensia- seadus). Plebeid ja patriitsid olid saanud samaõiguslikuks rooma kodanikeks
Rahvast ei käsitatud enam domeeniterritooriumi pelga päraldisena, rahvas ning riigi territoorium lahutuvad. Püsima jääb samas arusaam, et riigil on avalik-õigusliku isiku ülimuslik võim kogu oma territooriumi kui riigi omandi üle (dominium eminens). Samas on riigi territooriumi piires üksikud maatükid (kinnistusüksused) omakorda eraisikute eraomandis (dominium directum). Kuid riigil säilib tema võimu üldise ülimuslikkuse tõttu eravalduste maatükkidel teatud ülimuslikke eriõigusi: maapõu ning maavarad on riigi omand; riik võib oma territooriumil kehtestada maamaksu ning koormata kinnisasja; erakinnistu võib sundvõõrandada üldistes (avalikes) huvides või riigi erakorralisteks vajadusteks jne. Sellist käsitlust (doktriini) hakati määratlema kui territoriaalset ülimuslikkust (Gebietshoheit). 2.4. Doktriin territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist