uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks. Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas blankvärsi kasutamine. Ajaloolised ja mütoloogilised teemad. Christopher Marlowe Suurim Shakespeare´i eelne dramaturg. Kirev elukäik, oli kuninganna salateenistuses, kuulus vabamõtlejate ringi, ta õppis usuteadust kuid tal oli ateistikuulsus. Mõrvati. "Doktor Faustuse traagiline lugu" oli esimene uusaegne kirjanik kes Fausti müüdi teatrilavale tõi
tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda
tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda
V hülgab aja-ja kohaühtsuse, säilitab tegevusühtsuse, traagilist ja koomilist ei pea lahus hoidma, elus esinevad koos, soovit näidendi jagad 3 vaatuseks jne Inglise renessansikirjandus Renessansikultuuri kujunemiseks lähteallikaks sai rahvaluule. Kaaluka koha saavutas näitekirjandus, allikateks 1)keskaja rahvuslikud moraliteed; 2)antiikdraama; 3) interluudiumid. 16.sajandil avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik esinevatest ühiskonnakihtidest. Inglise autorid hakkasid viljelema nii tragöödiaid kui ka komöödiaid (5-vaatuselised värssteosed). Geoffrey Chaucer (u 1340-1400) - luuletused (ballaad, rondoo, värssläkitus jne) temaatika "Roosiromaanist", eepilised poeemid: "Canterbury lood" 14.sajandil palverännak kuulsa keskaja pühaku Thomas a Becketi haua juurde Canterburys. Teekonnaks koguneb 30 inimest , igaüks peab jutustama teekonnal 4 lugu kaks minnes ja
1928) trupp. 1937 aastal saab ametlikuks nimeks Eesti Draamateater ning 1939. aastal ostetakse Saksa teatri hoone päriseks. Tallinna Töölisteater luuakse 1926 aastal ning juhiks Priit Põldroos. Lisaks veel rida väikelinnade teatreid Viljandis Ugala (kutseline teater alates 1926); Narva Teater (alustab kutselisena 1931); poolkutselised teatrid Võrus "Kannel" (1927); Kuressaare teater (1935); Valga "Säde" (1936). Teatrid kuuluvad seltsidele ning pole riigiteatreid ega erateatreid (v.a Paul Pinna Rahvateater 1923-27). Teatrid elatavad end ära lisaks piletitulule, ka riigilt saadava toetusele ja Kultuurkapitali rahadele (luuakse 1925 aastal). Riigitoetuse osakaal teatrite tuludes on 40-50% ümber. Iseseisvuse alguses tuuakse hooaja jooksul välja umbes 80 uuslavastust (vabariigi lõpuks kasvab umbes 140 uuslavastuseni aastas), antakse umbes 400. Algupärandite osakaal mängukavas jääb 1920ndate alguses 15-20% vahele, kui vabariigi lõpuaastail on juba
Turandoti isa on rahul. Inglise rahvusdraama oli Euroopa renessansi mõjukas nähtus. Hiliskeskaja müsteerium, interluudium ja antiikdraama olid selle allikateks. Interluudium farsi ja commedia dell'arte sarnased lühikesed naljanäidendid. Inglise rahvusdraama jäi Tudorite dünastiaaega, mil teater muutus väga populaarseks. Hiilgeaeg langes kokku Elizabeth I valitsusajaga, mistõttu on hakatud sel ajal tegutsenud kirjanikke nimetama elisabetaanideks. Avati palju avalikke ja erateatreid, kuhu pääses publik eri ühiskonnakihtidest. Võrreldes kitsale publikult määratud õukonnateatriga ja rändtruppidega omandas teater avarama kõlapinna. Draama muutus kirjandusliigiks, mis kõige enam võis mõjutada ühiskonna hoiakuid. Tollases teatrihoones toimus tegevus järgemööda 3 eri laval: eeslava (põhitegevus), tagalava (eeslavast eraldas eesriie) ja palkonlava. Istekohad asusid ainult rõdul, aukülalised olid loozi alumistel rõdudel. Näidendeis kasutati lavaefekte, nt
annaabi.ee 
