isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Alates 1. jaanuarist 2004.a. Ühisesse omandisse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, seda elamut haldav ettevõtja, asutus või organisatsioon. Nende elamute või neis asuvate eluruumide erastamine toimub ministeeriumi, riikliku ameti või vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja teiste omanike nõusolekul. Erastatavate eluruumi hinna määramine Erastatava eluruumi hind määratakse väärtuskoefitsientide abil, kus arvestatakse konkreetse eluruumi üldpinna ruutmeetri väärtuse erinevust standardelamu korteri üldpinna ruutmeetri väärtusest, samuti eluruumi kulumise astet, heakorda ja asukohta. Eluruumi hinna alandamise võimalus asustamisõigusel makstud hinna võrra. Üks tööaasta on ekvivalentne üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02-E) korteri üldpinna ühe ruutmeetriga. Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni.
Järele valve: Vabariigi Valitsus teostab üldist järelvalvet Kohalik Omavalitsus tegeleb oma territooriumil järgmiste küsimustega: · Reklaamüritus · Välireklaam · Müügikohtades tehtav reklaam Erastamisseaduse alused Selle seaduse järgi erastatakse riigi või omavalitsuse vara. Riigivara erastamist korraldab valitsusasutus. Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab volikogu. Varade müük kuulutatakse välja üleriigiliselt. Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga. Erastamisviise on 2: · eelläbirääkimistega. Salajased ja lisatingimuste üle kaubeldakse. Lisatingimused on: a) tööhõive tagamine b) uued töökohad c) investeeringud d) keskkonnakaitse · Avalik enampakkumine See võib-olla piiratud, lisatingimused on lõplikud. Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Autorikaitse
osasid võib võõrandada ainult käesoleva seaduse alusel. Riigivara erastamise korraldaja on käesoleva seaduse alusel määratud valitsusasutus (edaspidi erastamist korraldav valitsusasutus). (2) Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. (3) Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks. (1) Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) äriühingu aktsiate avalik müük; 4) vara müük erastamise korraldaja poolt määratud viisil, kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. (2) Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest. 16. Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid? Mis on likviidsus? Mis on moratoorium
Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm ettevõtet, suurim neist oli vanade traditsioonidega Tallinnas asuv OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. 2002.a lõpuga saadeti ülalnimetatud asutus laiali, sellest üks osa jäi Tallinna ja enamikus funktsioone läks üle Tartusse Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusele. Samal ajal alustas RMK 2003. aastast oma süsteemis metsakorralduse üksuse ülesehitamist.
.................. .............Pangas käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 4.3. Müüja kinnitab, et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole Lepinguobjekti kellelegi võõrandatud, panditud, selle võõrandamist ei ole keelustatud, lepinguobjekt ei ole arestitud, selle suhtes ei ole tekkinud vaidlusi; samuti seda, et maa ostu-müügi või hoonestusõiguse seadmise lepingut ei ole sõlmitud. 4.4. Samuti kinnitab Müüja, et Lepinguobjekt ei kuulu taasriigistatava ega erastatava vara hulka ja kannab sellega seotud kõik riskid. 4.5. Tsiviilkoodeksi § 246 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1 ja 3 sisu on notari poolt lepinguosalistele selgitatud. 4.6. Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 21 lg 4 alusel võib Eesti eraõiguslik juriidiline isik maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. 4.7. Vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 22 lg 1 saab ostueesõigusega maad erastada
annaabi.ee 
