ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980) 3. Päevarežiim Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles
Baarman pakkus minategelasele konjakit ja pakkus talle varjualust niikauaks kui vaja, kuid minategelane tänas teda ja läks edasi. Ta läks samasse hotelli kus ta ennem Cathrinega oli peatunud, kuid teda ei olnud enam seal. Minategelane võeti seal viisakalt vastu ja pakkuti hommikusööki. Ta sai sealt teada, et Cathrine sõitis Stressasse. Kuid minategelane läks ka sealt edasi. Ta läks ühe tuttava muusiku juurde, kes samas linnas elas. Ta palus temalt erariideid, kuna tema omad paistsid liiga palju silma. Ta sõi seal koos oma sõbraga hommikust ja sõitis kohe järgmise rongiga Stressasse. XXXIV Kohale jõudes läks ta ühte hotelli ja võttis seal toa. Hotell oli suhteliselt tühi. Sealne Baarman ja omanik olid talle vanad sõbrad. Tolle Baarmani käest kuulis ta et nii Cathrine kui Fergusson olid teises linna hotellis. Kui minategelane sinna kohale jõudis, siis oli Cathrine
lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Paul sai õelt teada, et ta emal on jälle vähk. Paul läks piirkonna komandantuuri, et ennast registreerida. Tänaval kohtas ta majorit. Major oli Pauli peale vihane. Koju jõudes viskas Paul univormi nurka ja pani ülikonna selga. Emale meeldis, kui Paul erariideid kandis, isale meeldis aga univorm rohkem. Paul istus vastasasuva kõrtsi aias kastanite all, ta ees oli kruus õlut. Tema arust oli seal hea ja ta armastas sedaviisi istuda. Aga inimestega oli tal raskusi. Ainus, kes ei pärinud, oli ta ema. Isaga oli teisiti, ta tahtis Pauli rindekogemusi kuulda. Paraku ei saanud ta isa aru, et on asju, mida Paul ei saanud rääkida. Tänaval kohtas Paul oma saksa keele õpetajat, kes päris rinde kohta. Ta viis Pauli oma lemmikkõrtsi
All kõlasid lasud, siis saabus vaikus. Kumisev vaikus. Kui mõne tunni pärast aknast välja piilusime, nägime metsast tõusvaid tuleleeke. Üks meie hulgast läks luurele. Tagasi tulnud, ütles ta, et hoones ja õuel on palju laipu. Selgus, et viimast gruppi ei jõudnud sakslased metsa viia, vaid lasksid kohapeal maha. Läksin välja, nägin naise surnukeha, kellel oli laps kätel. See ei olnud juut – sakslased hävitasid seal kõiki, valimata. Üks vangidest, kes kandis erariideid, läks vaatama, mis toimub. Tagasi tulles hüüdis ta: „Sakslased on läinud!“ Oli 24. september 1944. a 50 […] Suundusime Nõukogude sõduritega sügavamale metsa. Siis nägime lõkkeid. Puuriitadel olid söestunud halud ja põlenud inimkehad. Lõkked olid tehtud suurtest puuhalgudest, keskele olid pandud midagi plekk- korstna taolist, et põlemise ajal käiks õhk riidast läbi. Sakslased käskisid inimestel puuhalgudele pikali heita, nägu ülespidi, ja tulistasid igaüht
Juukseid on soovitatav iga päev pesta. Ehted Töö ajal ei tohiks kätel ja allpool küünarnukke mingeid ehteid kanda (nt sõrmused, käekellad, nähtavad piercing-kehaehted), sest kiirabiteenistuses põhjustavad ehted: patsientide jaoks kõrgendatud nakkusohtu, patsientide ja ka teiste töötajate vigastamise ohtu, pisikute kogunemist ehetele ja nende alla. 446 Riietus Tööriietuse tohib selga panna alles töökohal. Erariideid tuleb tööriietest eraldi hoida. Puhtaid ja saastunud tööriideid tuleb eraldi hoida. Nakatunud tööriided ei tohi erariietega kokku puutuda. Jalatsid Kaitsejalatsid peavad olema siledast materjalist, mida saab desinfitseerimisvahendiga üle pühkida. Vaktsineerimine Kiirabiteenistuse töötajatel on suurem oht nakkusi saada, seetõttu peaksid nad ka vaktsineeritud olema. 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega Meetmed nahkaläbivate vigastuste korral
annaabi.ee 
