eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25. Sotsiaalne piirkulu - 26. Sotsiaalne piirkasu - 27. Erapiirkulu - 28. Erapiirkasu - 29. Väline piirkulu - 30. Väline piirkasu - 31. Maksevalmidus - kui palju sa oled selle eest nõus maksma ?
Selleks, et turg saaks hästi toimida, on vaja asjaõigust ja võlaõigust. Lepinguõigus võimaldab lepingute sõlmimist osapoolte vahel, kes üksteist ei tunne. Lepinguid jõustavad kohtud. Turul kujunenud olukord on Pareto-efektiivne, kui hüvise viimasest tarbitud ühikust saadav ühiskondlik kasu võrdub selle ühiku tootmiseks tehtud ühiskondliku kuluga. Turg suudaks tagada Pareto-efektiivsuse, kui ühiskondlik piirkasu (MSB) = erapiirkasu (MPB) ja ühiskondlik piirkulu (MSC) = erapiirkulu (MPC). Kui erapiirkasu = ühiskondlik piirkasu, siis turutasakaalus: ühiskonna piirkasu (MSB) = p. Kui erapiirkulu = ühiskondlik piirkulu, siis turutasakaalus: ühiskonna piirkulu (MSC) =p. Järelikult – MSB = MSC (mis on Pareto-efektiivne). AGA! Alati ei lange erapiirkasu/kulu ühiskondliku piirkasuga/kuluga kokku.Sellistel juhtudel ei pruugi olla turutasakaalus tekkinud olukord olla Pareto-efektiivne. Ja SELLE TULEMUSEL turul kujunenud hinnad ei
● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja
keegi suitsetab, siis rikub ta nii enda tervist kui ka end ümbritsevate inimeste tervist, kes ei pruugi suitsetada. 159. Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkasulikkus sotsiaalsest piirkasulikkusest? Erapiirkasulikkus erineb sotsiaalsest selle võrra, et erapiirkasulikkus on individuaalne. Sotsiaalne arvestab aga terve ühiskonna heaolu, sh ka indiviidi ennast. 160. Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust? Erapiirkulu erineb sotsiaalsest selle võrra, et see käib indiviidi kohta. Sotsiaalne arvestab aga terve ühiskonna kulu, sh ka indiviidi kulu. 161. Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist? Pöördumatud kulud raskendavad turult väljumist, sest nende eest hangitud vahendeid saab kasutada ainult ühel otstarbel ning turult väljudes oleks need ressursid kadunud. 162. Millisel juhul (mille tõttu) erineb tootmise keskmine kulu tootmise piirkulust?
159. Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkasulikkus sotsiaalsest piirkasulikkusest? Tarbimise välismõjude korral erineb erapiirkasulikkus sotsiaalsest piirkasulikkusest. Tarbimise negatiivse välismõju korral on tarbimise sotsiaalne piirkasulikkus väiksem individuaalsest piirkasulikkusest. Tarbimise positiivse välismõju korral on tarbimise sotsiaalne piirkasulikkus suurem individuaalsest piirkasulikkusest. 160. Mis põhjusel ja mille võrra erineb erapiirkulu sotsiaalsest piirkulust? Tootmise välismõjude korral. Tootmise negatiivse välismõju korral on tootmise sotsiaalne piirkulu suurem individuaalsest piirkulust. Tootmise positiivse välismõju korral on tootmise sotsiaalne piirkulu väiksem individuaalsest piirkulust. 34 161. Miks raskendavad pöördumatud kulud turult väljumist?
annaabi.ee 
