Ajalooline romaan Kriminaaljutustus Psühholoogiline romaan Õudusjutt Kunstmuinasjutt ROMANTISM: Tekkis 18 sajandi lõpus Prantsusmaal Tunnused: tunded ja elamused,kangelased on uhked ja erakordsed,väärtustab lootust,armastust,õnne ja nukrust,pöördutakse mineviku poole,tegelased on vastantatud(hea ja kuri), ebatavalised tegevuskohad,pakub tundeid,erandlikkuse toonitamist. Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju
6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus
tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. Üks silmapaistev romantismiajastu kirjanik oli Emily Jane Bronte (1818-1848). Ta jõudis välja anda ainult ühe raamatu - "Vihurimäe" (1847). Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heathcliff, kelle käest ta äsja Rästapesa mõisa rentis. Teda koheldakse toorelt ja külmalt ning ka Heathcliff ei ole just eriti seltskondlik. Halbade ilmaolude tõttu peab ta üheks ööks Vihurimäele jääma
tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. [7] Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma
inimesed. Renessansi tegelased tõid mõtte, et inimesele kuulub maailmas eriline koht, inimese eripära seisneb selles, et ta seisab jumala ja loodud maailma ehk looduse vahel vaimse ja orgaanilise maailma vahel. Inimesel suur vabadus nende kahe pooluse vahel inimene võib saada kelleks tahab võib saada ka jumalaks endaks, võib ka laskuda looma tasemele: tohutu suur vabadus ja valikuvõimalus. Inimene seati inglitest kõrgemale. Renessanss arvas, et erandlikkuse säilitamiseks peab inimene hoiduma konkreetsest valikust/kellekski saamisest. Hoidumine andis inimesele tohutu universaalsuse. Renessansi aja intelligendid ehk titaanid hämmastasid oma universaalsusega inimene võis üheaegselt olla leiutaja, muusik, kunstnik jne. Renessansi intelligents väikesearvuline. Renessansi teater on nagu surnult sündinud laps põhimõtteliselt see ei sündinudki. Jäljendamine
kohanimeseaduse eelnõu ei muuda seda oluliselt. Seepärast on vaja keskenduda üksikutele kohanimeobjekti liikidele, mis teistest enam vajaksid keelelist korrastamist. Kinnistunimed (kohanimeseaduses katastriüksuste nimed). Maareformi käigus ametlikustatud nimed on nii keeleliselt kui ka sisuliselt väga ebaühtlased, nimevaliku põhimõtted ei ole algusest peale selged olnud ja üldises kohanimepildis torkavad just kinnistunimed silma oma erandlikkuse poolest. Esile tulevad järgmised probleemid. 1. Katastriüksusele, mille sisse jäävad vana, tuntud nimega talukoha hooned, on pandud uus, sageli väljamõeldud nimi, sest vana nimi on juba ära võetud a) õigusjärgsele omanikule tagastatud hooneteta maatükile, b) juba enne nõukogude aega ematalust jagatud kinnistule või ematalust välja ehitatud tol ajal kinnistamata majapidamisele, mille katastrissekandmisega on nüüd ette jõutud. 2
annaabi.ee 
