linnateenistujate elamud. Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest. Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned. Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal
[13] Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009 Joonis . Aravete kooli interjöör EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel said määravaks linna läbivad põhi mnt-d Tallinna, Paide ja Viljandi. Nende ristmikule ja viimase äärde kerkisid esinduslikud äri- ja eluhooned, mis jäid sõjas kahjustamata ja on tänaseni säilinud. [11]
· lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub. 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID Pakendite avalikke kogumispunkte on Tartu linnas kokku 31.07.2009 seisuga 44. Klaastaarat on võimalik viia ka taara kokkuostupunktidesse (43). Samuti on võimalik
moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg-
maksimaalsest arvutatud aktsepteeritavast temperatuuriindeksist, ei teki külmasillal niiskustehnilisi riske. Temperatuuriindeksi muutus sisekliima mõõteperioodi jooksul ühes elamus ja kõikide elamute maksimaalsete temperatuuriindeksite jaotus vt. Joonis 6.2-l. Kasutades maksimaalsuurustest 90 % fraktiili on maaelamutes temperatuuriindeksi kriitiline tase 0,85. Kuigi uuritud elamutes on niiskuskoormus sarnane eramutega üldiselt, põhjustab suuremat temperatuuriindeksi piirsuurust madalalam sisetemperatuur. 1 1.0 Temperatuuriindeks f Rsi, - Temperatuuriindeks f Rsi, - 0
annaabi.ee 
