vääriselupaikade kaitse kohustusele. Seetõttu võib öelda, et suuremal osal riigimetsa vääriselupaikadel on olemas kahekordne kaitse, mis tuleneb nii seadusest kui ka vabatahtlikult võetud kohustusest. (V.I.E LK 102-104) See vastu ei ole erametsades kulgenud loodusväärtuste kaitsmine eriti edukalt. Vääriselupaikade kaitse erametsades on tagatud vaid minimaalsel määral. Esimene vääriselupaiga kaitset sätestav leping riigi ja erametsaomaniku vahel sõlmiti 1999 aasta detsembris Sagadis. Tänaseks on taolisi lepinguid allkirjastatud juba 106 tükki. Need katavad kõik kokku pindalaliselt 288,6 hektarit. (V.I.E LK 102-104) Vääriselupaiga kaitsmine riigile maksab keskmiselt aga 1000 krooni hektari pealt aastas. On olnud mõningaid juhtumeid, kus leping on sõlmitud tasuta, see on tulnud tänu metsaomanike siirast soovist teha midagi ka ise looduse kaitseks ära. (V.I.E LK 102-104)
(NEPCon 2005). 17 Kokkuvõte Leedu metsaseadus on suhteliselt lühike ja lihtne võrreldes Eesti metsaseadusega, mis on palju mahukam ja detailsem. Leedu metsaseaduse järgi on mets 5 korda väiksem ala kui Eesti metsaseaduse järgi ning siit võib järeldada, et tegelikkuses Leedu metsasuse portsent on veelgi väiksem (kui võtta meie metsaseaduse järgi). Erametsaomaniku jaoks on seaduses positiivne see, et metsa inventeerimine ja ka tuleohutussüsteemide paigaldamine käib riigi rahadega, kuid samas metsa kaitse tuleb ise tagada ning seenelistel ja matakajatel on igas metsas mitte olenevalt omanikust vaba voli. Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel nagu Eestiski. Erametsade toetuse ja arendamisega ning metsaomanike harimisega on hiljem alustatud kui Eestis, kuid viimasel ajal panustatakse sellesse palju rohkem ning
projekti inventuur aastail 19962001. Viimatinimetatud projekt oli seadnud eesmärgiks saada ülevaade Eesti metsade looduskaitselistest väärtustest ja arendada edasi rangelt kaitstavate metsade võrgustikku. Isegi juhul, kui riigimetsa haldajad on valmis looma suuremaid looduskaitsealasid ja tagama samal ajal vääriselupaikade kaitse tulundusmetsades, on äärmiselt vajalik tõsta rohkem kui 45 000 Eesti erametsaomaniku teadlikkust loodusväärtuste kaitse kohta. Vääriselupaikade ühisprojekti loomise ajaks oli Rootsis vääriselupaikade inventuur juba käivitunud ning vääriselupaikade kaitseks võetud meetmed rakendunud. Rootsi erametsaomanike ressursid ja kogemused olid sel ajal teatavasti suuremad kui Eesti metsaomanikel, seega tuli Eestil vääriselupaikade määratlemiseks, kaitseks ja majandamiseks välja töötada Eesti oludele sobiv metoodika.
2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa.
aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka tänapäeval (andmed kajastuvad metsaregistris). Seisneb metsade laustakseerimises (lausmõõdistamises). SMI kasutusele võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga ka lausmetsakorraldust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Riik vajab aga metsanduse reguleerimiseks, suunamiseks ja arendamiseks adekvaatset infot metsade seisundi ja kogu metsaressursi kohta. SMI kaudu saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne
annaabi.ee 
