siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse
a, pidas vajalikuks rõhutada seda, et maksupoliitika peab soodustama erametsade tekkimist. Riik toetab erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu ja finantseerib metsamajanduskavade koostamist. Riiklik metsanduse arengukava aastateks 2001-2010 kavandati, et riik toetab metsa uuendamist, noorendike hooldamist, põllumaade metsastamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, metsatehnika soetamist, metsaparandust ja metsanduslikku ühistegevust. Erametsanduse arengukavas aastateks 2006-2009, mille koostas Metsaomanike esindusorganisatsioon (Eesti Erametsaliit MTÜ) koos muude metsandusega seotud huvigruppidega, seati peamisteks eemärkideks metsade tootlikkuse tõstmine, metsade tervisliku seisundi parendamine ja kultuurivääruste säilitamine ning metsaomanike maine parandamine. Arengukavas kavandati meetmetena: - metsanduse tootlikkuse tõstmiseks nõustamise tugisüsteemi arendamist, metsauuendamist, noorendike hooldamist ja metsaparandamist;
Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias. 2000. aastal loodi Erametsa Arendamise Keskus. Viimase asutajateks olid Leedu Erametsaomanike Liit, Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda ja Taani Metsanduse Arendamise Keskus. Erametsa Arendamise Keskuse üldine eesmärk on edendada, toetada ja tugevdada erametsanduse sektori arengut Leedus, pakkudes metsaomanikele konsultatsiooni, koolitus- ja äriteenuseid (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsade sertifitseerimine Leedu on riik, mis ekspordib ümarpuitu ja selle tooteid, seetõttu on metsade sertifitseerimine muutumas oluliseks osaks Leedu metsanduspoliitikast ja strateegiast. Rahvusvahelisi sertifitseerimissüsteeme on Leedus alates 1997. aastast analüüsitud.
määrusega. 2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE § 6. Riigi ülesanded metsanduses (1) Riigi ülesanded metsanduses on: 1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine; 2) metsa hea seisundi tagamine; 3) metsaressursi arvestuse pidamine; 4) erametsanduse toetamine; 5) riigimetsa valitsemine ja majandamine; 6) riikliku järelevalve korraldamine; 7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine. (2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Keskkonnaministeerium. § 7. Metsanduse arengukava (1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. (2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4-
annaabi.ee 
