2. Millise metsamaa raiepindala oli Ida- Virumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutdetsimeetrites? Kõige suurem oli Ida - Virumaal riigimetsa hooldusraie 4176 hektariga, kõige väiksem 1558 hektariga riigimetsa uuendusraie. Suurima ja väikesima vahe on 4176 ha - 1558 ha = 3618 ha ehk 3 618 000 000 dm². Kuna 1 ha = 10 000 m² ja 1 m² = 100 dm² 2.2.3. Mitu protsenti moodustab Pärnumaa koguraie pindalast vaid erametsamaa hooldusraie pindala. Pane kirja kogu arvutuskäik! Mitu protsenti moodustab Ida- Virumaa koguraie pindalast erametsamaa hooldusraie? Vastus! Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja raie kogupindala, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan hooldusraie pindala, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. a) Pärnumaa raie kogupindala = 14 436 ha Erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha 14 436 - 100% 3277 - x%
arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul. Nagu diagrammilt näha võib on lageraide teostamine 2014. aastaks suurenenud nii era- kui ka riigimetsas. 2015 aastal on lageraie teostamine riigimetsades jätkanud tõusu, aga erametsade puhul langenud. Riigimetsamaa
aastast Keskkonnaministeeriumi vahendusel toetanud poollooduslike rohumaade hooldamist ja taastamist loodushoiutoetuse maksmise ja loodushoiutööde tegemise lepingute sõlmimise teel. Maaelu arengukava raames makstakse Natura 2000 toetust põllumajandusmaa kohta. Seda toetust makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele ja selle eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala, Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala
looduskaitse, puhkemajanduse ja jahinduse arendamisse. Stabiilne ja aktiivne kodumaise puidu kasutamine on nii metsasektori kui ka teiste sellega seotud sektorite jätkusuutliku arengu eelduseks. 8 Arengud metsamajanduses Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Aktuaalsete 70% 90% inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal Uuendusraie maht ja pindala 5,85 milj m3 ja 22 400 10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a ha/a (SMI 2000-2008) (2011-2020) Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% uuendusraiete mahus Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a (STAT 2009) 32 400 ha/a Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a (SMI 2007) 34 500 ha/a
kehtib erisus niitmise ja loomade karjatamise tähtaja osas, mis 31. juuli asemel on 1. oktoober). PLK toetust ei maksta sellise maa kohta, millele taotletakse teisi pindalatoetusi: ühtset pind alatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mahepõllumajandusliku tootmise toetust, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust või Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust. Samuti ei maksta toetust aladele, millele taotletakse KA-st loodushoiutoetust (üheaegselt ei või taotleda toetust alade hool damiseks või taastamiseks). TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused taotluse esitamise aastale järgneva aasta 25. jaanuariks. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2012. a. 13
bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Männikasve vannivette lisades saame leevendust nahahaiguste, reuma, närvihaiguste ja unetuse korral. Harilik mänd on meie levinuim metsapuu kattes ligi 33% (2005) kogu Eesti metsamaast. Kui riigimetsades moodustab mänd metsamaa pindalast ja tagavarast lõviosa (vastavalt 46,5% ja 47,2%), siis erametsades moodustab männikute pindala ja tagavara vaid 27,8% ja 28,9%, vastavalt kogu erametsamaa pindalast ja kogutagavarast. Kuigi Eesti metsamaa pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud, on männikute osakaal metsamaa üldisest pindalast samal ajal aasta-aastalt vähenenud. Meie männirikkamad piirkonnad on läänesaared, mandri loode- ja põhjaosa ning Kagu-Eesti. Saaremaal ja Hiiumaal moodustavad männi enamusega puistud peaaegu kolm neljandikku riigimetsade pindalast, mandril on kõige enam männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast).
annaabi.ee 
