keskkonda sattumiseks; · Tarbib fossiilseid kütuseid ja teisi taastumatuid loodusvarasid; · Tekitab jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid (kummid, akud, kasutatud õlid) · Pärsib või takistab loomade liikumist ja killustab maastikku INFRASTRUKTUURI OLUKORD Maanteetransport 2005. aasta 1.jaanuari seisuga oli Eestis 56 800 km maanteid, nendest riigi maanteid 16 459 km. Riigimaanteedest 9,7% moodustavad põhimaanteed, 14,5% tugimaanteed ja 75,5% kõrvalmaanteed. Kohalikke ja eramaanteid (mitteriigimaanteed) oli 37 188 km ning linnade tänavaid 3 153 km. Kattega teede pikkus suurenes aastaga 97 km ja on 8 694 km ehk 52,8% riigimaanteede üldpikkusest. Riigimaanteedest on 7 765 km kruusateed ning 3 382 km omab asfalt- ja tsementbetoon- ning 3 963 km mustkatet. Tuhkbetooni all on 926 km ja pinnatud kruusateid 423 km. Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu registreeritudmaanteevõrgu tihedus on 1 313 km 1000 km2 kohta, millest riigimaanteede tihedus 380 km/1000 km2
2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2 603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi. 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist. 5. Eesti ja Rootsi majandussuhted Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku
Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. Turism. Enim külastatakse Rootsis: 1. Vasa Museum (Vasamuseet) 2. Hard Rock Cafe 3. Skansen Open-Air Museum 4
Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. 3.23.Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. 3.24.Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. 4. Loodus Rootsi looduses on valdav graniitmaastik 4.1. Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele
Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. KASUTATUD KIRJANDUS. http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://www.europa.eu/abc/panorama/index_et.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsi.htm http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi
annaabi.ee 
