tema eesmärgiga. 3) Tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise alus. Tehingud jagunevad: Kohustustehing – suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing – suunatud õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip, st neid käsitletakse õiguslikult kahte erineva tehinguga, kuigi käibes ei ole need sageli eristatavad. Tehinguid liigitakse ka selle järgi, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud: Ühepoolsed Mitmepoolsed Sisu järgi võib tehinguid jagada: Varalised – esemeks on varalised õigused Isiklikud – esemeks on isiklikud õigused
õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne – vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes
c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus. Käsutustehing, kohustustehing? Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult
õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes
Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus. Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. 37 Omand on isiku võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Siiski ei tohi
Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. 52 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust ASJAÕIGUS OMAND PIIRATUD ASJAÕIGUS Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. Omand on isiku võim asja üle
annaabi.ee 
