Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erakondlikke" - 5 õppematerjali

Sotsiaalpoliitika
100
ppt

Sotsiaalpoliitika

parandusmajas alkoholi tarvitamisest võõrutada evangeeliumi, täieliku karskuse ja töö abil. Sinna võetud hoolealused pidid töötama kolme aasta jooksul alkoholi mitte tarvitades. Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Eestis alustati sotsiaalse turvalisuse süsteemi loomist 1920 Bismarcki mudeli alusel (kindlustusskeemid laienesid töötajatele ja nende ülalpeetavatele) · Eesti - põhiliselt agraarriik, poliitiline elu täis erakondlikke vastuolusid · Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal. EV hoolekande korraldamise aluseks võeti Lääne-Euroopa põhimõtted · Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll · Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt

Sotsioloogia → Sotsioloogia
139 allalaadimist
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Järelikult on valim justkui tegelikkuse vähendatud koopia. Nende proportsioonide säilitamine annab uurijatele kindlustunde oma uuringu tulemusi üldistada. Näiteks võib IEA kodanikuhariduse uuringu põhjal öelda, et 54% Eesti 8. klasside õpilasi usaldab meediaväljaandeid. Pole mõtet küsitleda kõiki 15 000 õpilast, sest tulemused ei erineks sellest, mida saime 2743 õpilase küsitlemisel. Samamoodi pole mõtet küsitleda kogu Eesti elanikkonda selleks, et selgitada välja rahva erakondlikke eelistusi. Kui me küsitleks 500 inimese asemel 500 000 inimest, kulutaksime väga palju raha, aga tulemus oleks ikka sama. Kui me küsiksime aga erakondlikke eelistusi ainult Lasnamäel elavatelt inimestelt (keda on kokku umbes 100 000), võiksime saada hoopis erinevad tulemused, sest Lasnamäe elanikkond pole proportsionaalselt vähendatud koopia Eesti rahvastikust. Niisiis on tähtis see, kuidas inimesi valimisse võtta, mitte see, kui palju neid on.

Eesti keel → Eesti keel
76 allalaadimist
RIIGIÕIGUS
37
docx

RIIGIÕIGUS

Kedagi ei tohi istungitelt kõrvaladata, ega võtta kellegilt sõnaõigust, keelata hääletamist mingi konkreetse otsuse tegemisel või sätestada arupärimiste esitamise keeldu. Õigus osa võtta komisjonide ja fraktsioonide tööst. Fraktsioonide moodustamise õigus. Õigus tasule töö eest. Vaba mandaadi põhimõte. Iga otsus tuleb langetada vastavalt oma südametunnistusele.Õigus muuta maailmavaatelisi seisukohtija erakondlikke eelistusi. Otsused tuleb teha avalikest huvidest lähtuvalt. Esindab kogu rahavst ja tal on õigus otsustada, milline lahendus kõige paremini valikele huvidele vastab. Erakonna juhised kohustuslikkud ei ole. Riigikogu liige ei kaota oma mandaati kui ta aravatkse välja erakonnast. Riigikogu liige ei tohi otsuste langetamisel sõltuda majanduslikest tahetest. Altkäemaks keelatud. Rahvas võib oam pahameelt uutel valimistel riigikogu liikme suhtes väljendada

Õigus → Riigiõigus
19 allalaadimist
Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

parlamenti valitud. Selle põhimõtte järgi ei esinda Riigikogu liige Riigikogus mitte üksnes oma valijate huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige ei ole seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et:

Õigus → Riigiõigus
23 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

hiljem liitus ka Jaan Poska. , agraarparteid, 1917. kevadel tekkisid ka 2 agraarerakonda: Jaan Hünerson ja August Jürman. Nende üleskutse tulemusena sündis Eesti Maaliit (EML). Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit – Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp-1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, Maanõukogus esialgu erakondlikke fraktsioone ei tekkinud, oli vaid sotsialistlik ja demokraatlik blokk. Esimehe kandidaadid: sotsid Artur Vallner, demokraadid Päts. 21. juulil kinnitati ametisse esimene Eesti Maavalitsus. Valimisseaduste ettevalmistamine sai põhitööks. Vanad tsaariaegsed selleks ei sobinud. Valmistati ette ka maksuseadused. Koolivõrgu kohandamine oli keeruline, eriti üleminek eestik õppele.Ka tervisehoi asutuste võrgu loomisele pöörati tähelepanu.

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun