valuutafondile (IMF) ja Euroopa Keskpangale. Pärast Alexis Tsiprase asumist peaministriks, lubas ta parlamendis kõneledes, et ei palu Euroopa Liidult ja rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenuabiprogrammi pikendamist ja kuulutas sellega säästuaja lõppenuks. Ühe esimese asjana teatas Kreeka rahandusministriks saanud Yanis Varoufakis, et ministeeriumi võetakse tööle tagasi 595 „vallandatud“ koristajat. „Vallandatud“ seepärast, et ministeerium hakkas koristusteenust ostma erafirmadelt, kuid tööta jäänud koristajad said 75 protsendi ulatuses palka edasi. Nüüdaga pääsevad nad täispalgale tagasi, nagu veel umbes 3500 säästuajal koondatud riigitöölist. Sellisest käitumisest võib järeldada, et kulusid hoiti kokku ainult 25 protsendi ulatuses. Ma leian, et 75 protsendi ulatuses palkade edasi maksmine tekitas riigile veel suurema kahju, kui saja protsendilise palga maksmine. Seda sellepärast, et koristajad ei teinud midagi selle heaks, et oma palk välja teenida
TTÜ majandusteaduskonna õppekavades on (Avaliku sektori majanduse õpesuunale kohustuslik) õppeaine "Avaliku sektori ökonoomika" (Public economics), mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Seepärast käsitleme avaliku sektori probleeme järgnevalt vaid lühidalt ja kitsalt majanduspoliitika kontekstis. Turumajanduse tingimustes saame enamiku hüvesid erafirmadelt. Üksnes juhul, kui turg ei taga mingi hüve tootmist ühiskonnale vajalikul hulgal, on õigustatud valitsusepoolne sekkumine. Sellist olukorda püüab selgitada nn ühiskondlike ja individuaalsete hüvede teooria, mis eristab individuaalseid hüvesid; ühiskondlikke hüvesid; nende vahepealseid kvaasiühiskondlikke hüvesid. Mida suurem on hüve ühiskondlikkuse aste, seda vajalikumaks ning vältimatumaks tuleb pidada valitsuse sekkumist selle tootmisse.
Tooted valmivad etappides: 1.Uurimis-ja arendustegevus 2.Detailide ja sõlmede valmistamine 3.Müük,hooldus. Teenindusmajandus - Teenuste jagunemine ja osatähtsus. 1.Äriteenused osutatakse otse tarbijale,tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest.(juuksur,takso) 2.Äriteenused osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessis,kus nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas. 3.Avaliku sektori teenused neid osutavad kas riigiasutused otse või tellivad selle erafirmadelt või omavalitsustelt allhanke korras(haridus,politsei,arstiabi),korraldatakse kogutud maksude eest. Teenused Kaubanduse kasv ja tootmise spetsialiseerumine põhjustavad teenuste kasvu.Võetakse kasutusele uusi tööjõudu säästvaid tehnoloogiaid(koopiamasinad,arhiveerimissüsteemid).Kuna teenuste osutamine toimub ka rahvusvaheliselt on oluline keelteoskus ja kultuuride tundmine.Teenuste osutamisel on oluline loovus ja paindlikus
tootmiseks kasutatud ressursside hindadega. Teisisõnu, kui mingi avaliku kauba tootmiseks kulus 10 krooni, siis eeldatakse, et avaliku kauba väärtus ongi 10 kr. Seega selleks, et arvestada avaliku sektori poolt toodetud toodete ja teenuste väärtust ka SKP arvutamisel, liidetakse tarbimis- ja investeerimiskulutustele juurde ka need avaliku sektori kulutused, mis on tehtud avaliku sektori töötajate palkade maksmiseks ja erafirmadelt toodete ja teenuste ostmiseks. Teised avaliku sektori kulutused (nt sotsiaaltoetused) ei kuulu SKP hulka, kuna nende kulutuste vastu ei saa avalik sektor ei tooteid, teenuseid ega tootmistegureid, mistõttu on tegemist üksnes ressursside ümberjaotamisega, mitte väärtuste loomisega. 4 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
TTÜ majandusteaduskonna õppekavades on (Avaliku sektori majanduse õpesuunale kohustuslik) õppeaine “Avaliku sektori ökonoomika” (Public economics), mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Käesolevas loengukursuses käsitleme avaliku sektori probleeme järgnevalt vaid lühidalt ja kitsalt majanduspoliitika kontekstis. Turumajanduse tingimustes saame enamiku hüvesid erafirmadelt. Üksnes juhul, kui turg ei taga mingi hüve tootmist ühiskonnale vajalikul hulgal, on õigustatud valitsusepoolne sekku- mine. Sellist olukorda püüab selgitada nn ühiskondlike ja individuaalsete hüvede teooria, mis eristab individuaalseid hüvesid; ühiskondlikke hüvesid; nende vahepealseid kvaasiühiskondlikke hüvesid.
annaabi.ee 
