Thatcherism Suurbritannias - 1979- valimised, peaministriks Thacher Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid - Välispoliitika võitlus NSV Liidu vastu - Ulatuslik relvastusprogramm
Samas nende riikide kaupu,kellega leping puudus,maksustati põhitariifidest 50% kõrgemalt.Soodustustariifidega sisseveetavate kaupade nimustus oli 30- ndate aastate algul veidi üle kuuekümne kaubaartikli.Eesti peamiseks kaubanduspartneriteks olid Saksamaa ja Inglismaa.( www.emta.ee/doc.php?18962) Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940 aastal purustas kogu seniks väljaarenenud riigi juhtimisaparaadi kui ka üksikute majandusharude ülesehituse, mis oli rajatud eraalgatusele.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html Uus okupatsioonivõim rakendas Eesti tolli suhtes samasuguseid repressiivmeetmeid nagu seda pandi toime Eesti jõustruktuurida- kaitseväe ja politsei suhtes.Eesti tolli arhiiv viidi peaaegu täielikult ära Venemaale.( www.emta.ee/doc.php?18962) Nõukogude perioodil tegutses Eesti-NSV Liidu läänepiiril(merepiir,sadamad,lennuväljad) keskvõimule alluv nõukogude toll.Formaalselt allus toll NSV Liidu Välismajanduse
1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala
jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285). Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid. Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega
aastate lõpul ka USA. President Jimmy Catreri ebakindel valitsemine polnud ameeriklastele head muljet jätnud, see andis vabariiklastele võimaluse võita 1981.aastal nii presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks valitud Reagan majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka
o Välispoliitikas arenes koostöö USAga, paranes SB rahvusvaheline positsioon, saavutati võit Falklandi kriisi ajal 1982 1981 sai USA presidendiks vabariiklane Ronald Reagan, kelle majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et kui lahendada sotsiaalseid probleeme vaid riigieelarves tulusid ümber jaotades, siis pidurdab see majanduse arengut. o Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme, tugines eraalgatusele ja turumajanduslikele mehhanismidele o Kärbiti makse – Reagan arvas, et see elavdab majandust niivõrd, et korvab saamata jöönud maksutulud o Reaganoomika põhjustas alguses tööpuuduse ja streike, mis karmilt maha suruti, järgnes aga majanduskasv, saavutades mõne aastaga kõrgeima taseme o Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid
annaabi.ee 
