Skandinaaviast). Hotellide hõivatus on kõrgeim aprillis ja märtsis ületades 70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine. Kirev ööelu. Kuulsamad paigad Funchali aiad – pargid, eraaiad ja botaanikaaiad. Santana teemapark – vabaõhumuuseum, mis tutvustab Madeira ajalugu. São Vicente – asub vulkaanikoobas ja vulkanoloogiamuuseum. Porto Moniz – omapärased looduslikud mereveebasseinid, supelkeskus. Varia Nimi portugali keelest “Ilha de Madeira”, mis tähendab “Puidu Saar”. Moto: “Kõikidest saartest kõige vabam ja ilusam.” Madeiralt on pärit nt kuulus jalgpallur Christiano Ronaldo. Kantud Guinessi rekordite raamatusse
võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad. Katusaiad. Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt
· Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud
Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis. Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn
Paljud uued trükised esindavad valdavalt huvirühmi. Arhitektuur Chisinau kesklinn on ehitatud 19.sajandil venelaste poolt. Tähtsamad hooned esindavad neoklassitsismi. Siiski äärelinnades levib tüüpiline nõukogudeaegne kortermajatüüp. Küladeski näeb enamast nõukogudeaegseid ridaelamuid ja ka eramaju. Sõltuvalt omanikust on esindatud ka tüüpilised moldova, ukraina ja ka saksa stiili majad, kuid linna infrastruktuur on siiski pärit nõukogude ajast. Tavaliselt on majadel eraaiad ja mõnikord ka viinamarjaistandused, mis on ümbritsetud ornamenteeritud aedadega. Religioon 98% elanikkonnast on õigeusku kristlased. Lisaks on väiksem hulk baptiste, adventiste, uniaate ja teiste uskumuste esindajaid. Ka juudid on peale iseseisvumist Moldovas avanud sünagoogi. Sõdade vahepealsel ajal kuulus Moldova Rumeenia Õigeusu Kirikusse, kui peale Nõukogude Liitu valitseb seal Vene Õigeusu Kirik. Praegu vaieldakse taas selle üle, kas ühineda jällegi Bukaresti Patriarhaadiga
Haljastatud linnatänavad ja väljakud. Avalikud istutused mõjutasid eriti palju kogu Kreeka miljööd, mis oma olemuselt oli üsna urbaniseerunud. Kreeklasi võib pidada tõenäoliselt ka teisetüübiliste linnaparkide ja istutuste teerajajateks. Linnadest väljaviivad teed, mõnedel juhtudel ka peatänavad või vähemalt osa neist olid ääristatud puudega. Puuderidu istutati isegi Ateena agoraale - väljakule - ja seda eeskuju järgisid paljud teisedki linnad. 4. Eraaiad, mis olid alati ühendatud elamutega ja kus puuvilja ja köögivilja kasvatamise kõrval oli võimalus ka puhata. Kreeka elamuarhitektuurile oli iseloomulik peristüüllahendus, kuhu peristüülõuedesse on aja jooksul hakatud rajama istutusi - ilmselt on siin tegemist Oriendi aedade mõjuga, mis toodi kaasa sõjaretkedelt. Kreeklased olid idamaadega kaubavahetuses, tutvusid sealsete iluaedadega ja võtsid sealt üht- teist üle
annaabi.ee 
