.......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus......................................................................................................................4 Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia...........................................................................4 Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom.................................................................5 Erütrotsütoos................................................................................................................5 Hüperleukotsüütiline leukemia.................................................................................... 6 Sklerotsüteemilise hüperviskoossuse sündroom..............................................................7 Sirprakuline aneemia................................................................................................... 7 Hemolüütiline aneemia..
langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on K...
Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesel...
1.Reaktsiooni (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) 2.Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg%lt kuni 200 mg%-ni 3. Vere viskoossus suureneb 10% või enam. Sõltub higi eritumisest! 4. Müogeenne leukotsütoos: (taastub kaua – nii 2-3 päeva) I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3)-organismi kaitsevõime tõuseb. I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3)-leukots. Hakatakse intensiivselt juurde tootma. II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) 5. Müogeenne trombotsütoos 6. Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15 11. Vereloome. Erütropoes- erütrotsüütide teke, 120 päeva eluiga, vanad viiakse välja (toodetakse punases luuüdis, vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek) Mahtkiirus- iseloomustab vere liikumist kõrgema rõhuga P1 soone osast madalama rõhuga P2 ossa
Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva. Toodetakse punases luuüdis (granulotsüüdid) ja põrnas ning lümfisõlmedes (lümfotsüüdid ja monotsüüdid). 3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
