Pearõhk pandi linna ajaloolise keskuse taastamisele, et likvideerida sõjapurustused. Uusehitiste jaoks nähti ette eraldi äärelinnarajoonid. Uushooned pidid olema valdavalt mõnekorruselised majad. Kuna puudus tehnika ja inimesi leidus oli mõnekorruselisi maju lihtsam ehitada põhjusel et kahekorruseliste hoonete püstitamine ei nõua erilist ehitustehnikat. Arhitektidel tuli luua selliseid arhitektuurseid teoseid, mis oleksid väärilised Stalini epohhile. Nendeks olid Stalinistlikud majad soliidsed, umbes kuuekorruselised, sotsialismi-ajastu igavikulisuse sümbolid. Tavaline korter oli 2-toaline, pindalaga 55-60 ruutmeetrit. Neid kortereid iseloomustasid kõrged laed (3-3,5 m). Hiljem hakati seda stiili tundma nimetuse all totalitaarne ampiir. Tallinnas leidub taolisi kortereid Stockmanni kaubamaja lähistel. Vastavad nõuded olid ka sisustusele. Keset suhteliselt suurt tuba seisis tavaliselt küllaltki
tuim oli diagonaalsuunaline kompositsioon. Skulptuuris vilieldi valdavalt dekoratlivplaslikdt. mi kaunislashooneteinterjodtija parke. Kuulsamad maalikunstnikud olid El Creco, Catavaggio, Diego VelLzquez, PetetPaul Rubens,Anthonisvan Dyck, Rembtandt. BAROKIAIASTU INI MESEST BenedettoCrcce Aekisbarokiajastust,andess6naletagasitemaalgseftne- gatiivsetdhendusvarjundija laiendadestematehendusetle kunstistiilipiii- de kindlah meetallctud valdl,onnalep telgeltpiiratud epohhile: seepidi iseloomuttamekultuuti. mis oli tema drvatesdekadenlsija moraal5pknii viilienduteks/--tOmap;ra ia uudut. vasluolulisus,mij<'ud, imctlu<,Lum- malisus,suutus need olid mdrkdnad, mis on allespoolel teelebam;iatasest 33
Nietzschele ajalooliselt lähimat aega iseloomustab aga vabamõtlemise ning ateismi levik ning ühiskonnaelu järkjärgulise sekulariseerumise algus. Kuna sajandeid oli antud kultuuris inimelu just kristliku õpetuse alusel mõistetud, võidi neid protsesse tõesti tajuda ka kui traditsiooniliste väärtuste kokkuvarisemise ja selle asemele väärtusvaakumi kujunemisena. Niisugune arusaamine Nietzsche määratlusest käesolevale epohhile "jumala surm" pole täiesti vale, kuid see on pealiskaudne. Nietzsche sõnul kujutab kristlus endast "platonismi rahva jaoks", s.t. kreeka metafüüsika vulgariseeritud levivormi. Väärtustekord, mis kristluse kaudu omandas ülemaailmse mõju, pärineb Euroopa traditsioonilisest filosoofiast, mille alusel sai ajalooliselt väljakujundatud kristluse kiriklik tõlgitsus. Oma väljendiga
Episteemid loovad erinevate samasuste välja, millelt olevat tervikuna vaadatakse. Oluline on siinjuures, et see pole otseselt mingi ratsionaalsuse tüüp, vaid eelkõige nende seoste kogum, mis on võimalik iga antud epohhi puhul teaduste vahel välja tuua ja neid teadusi analüüsitakse diskursiivsete (anonüümsete ajalooliste reeglite kogum, mis on alati määratletud antud epohhi sotsiaalsete ja lingvistiliste reeglite poolt ning viimased tingivad kindlad epohhile omased informatsiooni kandmise funktsioonid) seaduspärasuste poolt. Vahe episteemide ja diskursuste vahel seisneb viimaste suuremast mõjutatavuses. Foucault toob raamatus ära kolm ajaloos eksisteerinud episteemi, mis määrasid nende epohhide mõtlemise eripära ning asjade ja neid tähistavate sõnade vahekorra: 1. renessanssi episteem 16 sajandil -- Foucault järgi iseloomustab seda episteemi neli sarnasuse tüüpi:
Kui selle asutuse, mida nimetatakse "parlamendiks", tühisust oleks mul tulnud esmakordselt näha Berliinis, oleksin ma võibolla langenud vastupidisesse äärmusse. Sel juhul oleks mul võinud tekkida 40 mõningad justnagu head motiivid jääda nende poolele, kes nägid riigi heaolu eranditult vaid keskvõimu tugevnemises Saksamaal. Kui see oleks minuga juhtunud, oleks see ju samuti tähen- danud mõningal määral pimestumist, epohhile ja inimestele võõraks jäämist. Austrias selline oht mind ei ähvardanud. Siin polnud nii kerge langeda ühest äärmusest teise. Kui juba parlament ei kõlvanud kuhugi, siis seda enam ei kõlvanud kuhugi ka Habsburgid seda juba igal juhul. Mõistnud hukka "parlamentarismi", ei ole me veel kuidagi prob-leemi lahendanud. Tekkis küsimus: aga mida teha? Kui hävitada Riigipäev, siis jääks ju ainsaks valitsusvõimuks Habs-burgide dünastia, kuid see mõte oli mulle eriti talumatu.
Ühiskonnast tema konkreetse arengu hetkel pole võimalik aru saada ilma sellise mõisteta nagu ideaaltüüp kujutab endast mõttelist konstruktsiooni, mis eristab ja tugevdab reaalsuse mõningaid külgi, jättes mõned teised reaalsuse küljed varju. Ideaaltüüp näitab selgelt ära, millised on konkreetse ühiskonna põhiväärtused antud ajahetkel.Väärtused tekivad epohhihuvist igale epohhile on omased teatud dominantsed väärtused, kusjuures need väärtused ja huvid moodustavad alati hierarhilise süsteemi. Ideaaltüübi kõrval on oluliseks nähtuseks sotsiaalne käitumine, mille olulisim aspekt on see, et inimese käitumine üldse, sealhulgas sotsiaalne käitumine on alati motiveeritud käitumine. Sotsiaalne käitumine tähendab, et on üksikisik, kes oma
annaabi.ee 
