lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1. Antigeen segataks adjuvandiga (substants, mida lisatakse immuniseerimise käigus, et suurendada immunvastuse tugevust) ja süstitakse loomale 2. Vastusena esimesele antigeeni süstile tekib loomale primaarne im.vastus, mille tulemusena tekib madala tiitriga antisseerum, mis sisaldab suures hulgas IgM tüüpi antikehi 3
95%); DNA kontaminatsioonioht. WHO soovitab kasutada meetodit, mitte tundlikkus on >90% ja spetsiifilisus >99%, seega sobib kasutamiseks ainult PCR. Ureaplasma parvum on normaalne mikrofloora osa inimesel. Raseduse ajal on ta väga ohtlik, põhjustab katkemist. Chlamydia pneumoniae tekitab pärgarteri skleroosi (veresoonte lupjumist), tagajärjeks südamerabandus. Ta petab immuunsüsteemi ära: 1. blokeerib fagosoomi 2. varjub latentsesse olekusse (kaetult organismi oma epitoopidega) 3. produtseerib antiapoptootilisi valke (viirustele omane) Inimestel, kes korra CP-ga kokku puutuvad, jääbki antikehade tiiter verre igaveseks seropositiivsus. Sellepärast on immunoloogilised (nt ELISA) testid siinkohal täiesti kasutuskõlbmatud. · Pole kultuuris detekteeritav · Ükski diagnoosimise meetod ei tööta perfektselt · Probleemid ja näpunäited · Kasuta paarisseerumeid (näitab tiitri dünaamikat)
Monoklonaalsed antikehad (Hübridoomi tehnoloogia) Monoklonaalne antikeha on antikeha, mis on produtseeritud ühe raku või rakuliini poolt, mis on ühest rakust arenenud. On identsed ja omavad unikaalset aminohappe järjestust, kasvavad identselt. Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. Homogeenset antikehade populatsiooni on võimalik saada B lümfotsüütide liitmisel kasvajarakkudega. Saadud rakuliine kutsutakse hübridoomideks . PKA tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulid. Saadakse loomade (kits, küülik jne) korduval süstimisel vastava antigeeni lahusega. Vereseerum kogutakse organismist antikehade produktsiooni tipul. Sel viisil on võimalik saada spetsiifilist IgG-d ligi 1-10mg/ml seerumi kohta. Polüklonaalsed antikehad on tolerantsemad antigeeni muutustele. 15. Antikehade repetuaari paljususe genereerimine (üldjoontes) Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis
• Otsese immunofluorestsentsmeetodi korral on fluorestseeriva värvainega märgistatud otseselt viirusantigeeniga reageeriv antikeha. • Kaudse immunofluorestsentsmeetodi puhul reageerib antigeen esmalt temale spetsiifilise antikehaga, mis pole märgistatud. Tekkinud Ag-AK kompleksile lisatakse märgistatud antikeha, mis on saadud esimesena reaktsioonis osalenud antikeha kui liigispetsiifilise valguga katselooma nakatamisel (teine antikeha reageerib esimese antikeha epitoopidega). Immunofluorestsentsmeetodit kasutatakse: • marutõve viiruse määramisel süljenäärmete eritises, • herpesentsefaliidi diagnoosimisel, • respiratoorseid infektsioone põhjustavate viiruste määramisel • Varicella-Zosteri sedastamisel nahakahjustustes. • tsütomegaloviiruse määramisel bronhoalveolaarloputises. Tahke faasi immuuntestid. Uuritava antigeeni määramiseks kasutatakse spetsiifilisi antikehi, mis on fikseeritud polüsteroolile
äratundmisele. Seega hinnatakse CD4 rakkude funktsioonivõimet reeglina sekreteeritud tsütokiinide hulga ja tüübi järgi. Tsütokiine saab määrata nende aktiivsuse järgi bioloogilistes rakukasvu analüüsides, kus nad toimivad kas kasvufaktorite või –inhibiitoritena. Spetsiifilisem on ELISA modifikatsioon sandwich ELISA, milles tsütokiini iseloomustatakse tema võime kaudu siduda kaht erinevat monoklonaalset antikeha, mis tsütokiini erinevate epitoopidega seostuvad. Tsütokiin-spetsiifiline antikeha on kinnitatud plastikplaadile, sellega seostub tsütokiin, millega omakorda seostub teine antikeha. T-raku vastuste uurimiseks on kasutusel ka ELISA modifikatsioon – ELISPOT. T-raku populatsioone stimuleeritakse meid huvitava antigeeniga ning asetatakse siis tsütokiinidele vastavate antikehadega kaetud plastikplaadile. Kui aktiveeritud T-rakk tsütokiini sekreteerib, seotakse ta plaadile kinnitatud antikeha külge
annaabi.ee 
