rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. Gustav II adolfil polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda saksamaal, kuna ta lootis rajada Läänemerd ümbritseva riigi. 1635 astub sõtta Prantsusmaa kes ei tahtnud protestante aidata vaid hoopis tahtis ta põlisvastseid Habsburge nõrgendada.Ei prantsusmaa ega rootsi ei suutnud peale mõne olulise lahingu sõjas midagi muuta. Sõda venis ja venis aina pikemaks. Inimesi suri palju , nii sõjas kui näljahäda kogemisel ja kaa epiteemiate tõttu. Sõda laastas eriti Põhja- Saksamaad Mecklenburgis. Elanike arv langes metsikult. Hakati üha enam mõtlema rahu sõlmimisele. Sõda oli lootusetu. Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas. Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide õigused suurenesid tunduvalt.
Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epiteemiate korral. Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel
4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid.
Demograafiline siire Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga . Demograafilise siirde etappid: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · keskmine eluiga 40-45 · sünnib palju(40-45 prom) · sureb palju (30-35prom) · vanureid vähe · iive madal ( epiteemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negitiivne ) perekonnas sünnib 10-12 last kellest täiskasvanuks saavad vaid 3-4 last. Nt: Aafrika , Okeaania 2. Demograafiline plahvatus · Kõrge iive (20-30prom) · Iive plahvatuslik · Keskmine eluiga tõuseb · Eakate roll ühiskonnas suureneb Nt: Nigeerias , Egiptuses 3. Üleminekuetapp · Sündimus kahaneb
Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse, sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge ujus voolu,tõusu või suurveega minema. Paraku reostusid veekogud kiiresti. Peagi märgati et mustus ja haiguste levik on tihedas seoses. Prügi tuli hakata sagedamini ära vedama ja kaugemale viima. Epiteemiate tagajärgede likvideerimise või liiga pika veotee tõttu hakati prügi mingis kindlas kohtas põletama. Jäätmehulga kasv: Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevulutsiooni ajal. Tekkisid tootmisjäätmed. Prügi ladestamiseks oli vaja suuri prügilaid. Jäätmekäitlusviise tuli hakata täiustama just suurlinnade ja tööstuspiirkondade arenemise tõttu. Ohtlikud jäätmed: ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Et teadmised keemiliste
Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse, sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge ujus voolu,tõusu või suurveega minema. Paraku reostusid veekogud kiiresti. Peagi märgati et mustus ja haiguste levik on tihedas seoses. Prügi tuli hakata sagedamini ära vedama ja kaugemale viima. Epiteemiate tagajärgede likvideerimise või liiga pika veotee tõttu hakati prügi mingis kindlas kohtas põletama. Jäätmehulga kasv: Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevulutsiooni ajal. Tekkisid tootmisjäätmed. Prügi ladestamiseks oli vaja suuri prügilaid. Jäätmekäitlusviise tuli hakata täiustama just suurlinnade ja tööstuspiirkondade arenemise tõttu. Ohtlikud jäätmed: ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Et teadmised keemiliste
See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega. Usupuhastus Eestis (83-85) o Reformatsioon – usupuhastus, see oli vastuseis paavstijuhitus keskvalitsuse vastu. o Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. o Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes
annaabi.ee 
