kõigepealt arusaadavaks teha mis nende ka asja vahe on. Selgus, et kuigi nimed on neil väga sarnased on sisuliselt nad hoopiski midagi erinevat. Teisalt süveneb artikkel natukene rohkem nendesse mõistetesse. Seal püüab autor veelgi täpsemalt mõisteid defineerida ja välja tuua erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on
alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse vlja parimad ja endid enim igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal viks lhemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstiksitlus. Platoni mratluse kohaselt on kunst jljendus. Sellest mratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti- kriitika on vlja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jljendus endast tpsemalt nhtava maailma jljendust, nhtav maailm on aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jljendus, nimelt ideede jljendus. Kunst on seega jljenduse jljendus, vi nagu Platon tleb, kolmandal kohal test. Pealegi ei jljenda kunst nhtava maailma nhtusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist. Kuid inimese siht peaks olema tunnetada tde
kontingentne propositsioon. Propositsioon on paratamatult tõene ta ei oleks saanud olla väär. Paratamatu on see, mis peab olema näiteks peab materiaalsel asjal olema teatud suurus. See on paratamatu fakt materiaalsete asjade kohta. Klassikaline seisukoht Kuidas on need eristused omavahel seotud? Paistab nagu pärineksid need eristused kahe allika (ideedevaheliste suhete ja tõsiasjade) käsitamisest eri vaatevinklitest (metafüüsilisest, semantilisest ja epistemoloogilisest) Ideedevahelised Tõsiasjad suhted Metafüüsiline Paratamatud Kontingentsed Semantiline/loogiline Analüütilised Sünteetilised Epistemoloogiline Aprioorsed Aposterioorsed Näide "2+2=4" "Mitte kõik luiged pole valged" Vaatame, mida ütleb selle kohta näiteks David Hume
saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on välja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jäljendus endast täpsemalt “nähtava maailma” jäljendust, “nähtav maailm” oli aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jäljendus, nimelt ideede jäljendus. Kunst on seega jäljenduse jäljendus, või nagu Platon ütleb – kolmandal kohal tõest. Pealegi ei jäljenda kunst nähtava maailma nähtusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii, nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist. Kuid inimese siht peaks olema tunnetada tõde. Kunsti sellest
ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid. Seejuures tuleks meil Popperi soovitusel rakendada olemasolevate instutsioonide ümberkujundamisel nn
annaabi.ee 
