(c) See pilt oli asitõend kuulsal kohtuistungil. (d) Selle pildi maalis minu esivanem. (e) See pilt on minu oma. (f) Sellel pildil on minu maja. 5. loeng: Esteetiline hoiak II 1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine: E-hoiaku õigustamine võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine: keskendumine eksklusiivselt E-hoiakule., arvestamata teisi hoiakuid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine: E-hoiak on seotud teadmisega. 2 lähenemist: (a)individualistlik ja (b)metafüüsiline. (a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma- kogemise vastu. (b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek. 3
moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine e-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja
Hoiakutevaheline õigustamine tähendab siin e-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega (nt moraalne, kognitiivne, isiklik, utilitaarne jne). Hoiakusisene õigustamine keskendub eksklusiivselt e-hoiakule ehk millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse e-hoiaku – olgu selleks e-hoiaku objektiks inimesed, kunstiteosed, loodusobjektid või muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. 1) episteemiline õigustusviis E-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. 1. individualistlik lähenemine – esteetiline hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade individuaalsust, unikaalsust 2. metafüüsiline lähenemine – esteetiline hoiak kui objekti olemuse tunnetamise
empiiriliselt. Teadvuse mõiste erineb füüsikalistest ja funktsionaalsetest mõistetest, kuid empiiriliselt on võimalik avastada, et need osutavad samale asjale. B-tüüpi materialistid on Levine, Loar, Papineau, Tye, Block, Stalnaker, Lycan, Perry. B-tüüpi materialismi kriitika. Chalmersi kriitika B-tüüpi materialismile: Teadvuse poolt tekitatud episteemiline lõhe erineb episteemilistest lõhedest teistes valdkondades, nt vee või geenide puhul. Seal ei saa esitada sarnaseid episteemilisi argumente. Teadvuse ja füüsikaliste seisundite samasus osutub episteemiliselt primitiivseks: see pole tuletatav kõikidest füüsikalistest tõdedest. (Kui see oleks nii tuletatav, oleks tegu A- tüüpi materialismiga). Kui sellised identsused on primitiivsed ning neid ei saa lahti seletada, siis peaks olema tegemist fundamentaalsete loodusseadustega. Sellisel juhul aga osutuvad fenomenilised
sooritamine on kohustuslik parajasti siis, kui kohustuslik on mõlema toimingu sooritamine. O(p ¬p) Toimingu sooritamine või selle mittesooritamine on kohustuslik. MODAALSE LOOGIKA LIIKIDEST Ülalpool juba käsitleti aleetilist loogikat ning deontilist loogikat. Siinses alajaotuses tutvustatakse põgusalt aksioloogilisi ja episteemilisi modaalsusi. FORMAALNE AKSIOLOOGIA (formal axiology) on väärtushinnangute modaalne loogika. Aksioloogilised (axiological, kr sõnast 'väärtuslik') modaalsed laused väljendavad väärtushinnanguid. Väärtuse (value) abil saab hinnata tegevusakte, sündmusi või objekte, omistades neile kas positiivse, neutraalse või negatiivse hinnangu, lähtudes üksikisiku või isikute rühma standarditest. Väärtushinnangutel on mitu aspekti:
annaabi.ee 
