1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast.
Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkarvamust või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid jagunevad avalikeks, diaadilisteks, episoodilisteks, objektiivseteks, destruktiivseteks jne. (Palts, Kaili 2001) Nendest paljudest ei hakka siin kõiki lahkama vaid vaatluse alla tuleb noorte jaoks üks aktuaalsemaid teemasid- nimelt õppetükkidega seonduvad tülid vanematega, mis tekivad pealtnäha eimillestki. Koduseid töid peetakse üheks suurimaks lahkarvamustepiirkonnaks. Lapsevanemate meenutused, kui hoolsasti nad ikka õppisid või kahetsemised, et ei näinud õppetööga piisavalt vaeva, ei avalda meile,
ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida (kui mina-jutustaja on nt naine, ja tekstuaalne autor mees). 14. Kirjandusteose tegelased Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks kopmonendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb toese ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi o Peategelaseks o Kõrvaltegelaseks o Episoodilisteks tegelasteks. PEATEGELANE või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhviad ja kannavad sündmustikku. KÕRVALTEGELASED on peategelas(t)e teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. EPISOODILISED tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. TÜÜBIKS nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast.
maailmavaade). Autori kuvani loomine, eriti klassikaliste autorite puhul 25.Tegelane Oluline on kuidas tegelasi luuakse, kujutatakse. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad tähtsuse järgi: peategelasteks, kõrvaltegelasteks, episoodilisteks tegelasteks. Peategelane, temal (või peategelastel) lasub teose ideeline põhiraskus, nad juhivad ja arendavad sündmustikku. Kõrvaltegelased, on üldiselt peategelase teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüüp tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast
ajastu, mida teoses kirjeldatakse (teos) Tähtis on autobiograafilisus, et teost mõista- prototüübid (Andrus-Tammsaare isa, Pearu- naaber jne). Tänuavaldused (välismaal populaarne, tuleb ka Eestisse). Romaanide jagunemine "ismideks": vt pilet nr 20. Miks on eepika tähtis? Meelelahutus, eneseväljendus, elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis. Romaan võib olla polüfooniline ("Idioot") e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes "Don Quijote"). Elujõuliseks muutus romaan 18.saj ("Robinson Crusoe")- ta on noor kirjandusliik. Pidevas arengus. Eesti suurim romaanimeister Tammsaare. Jagatakse struktuuri järgi e ülesehituslikult:
annaabi.ee 
